Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vallad hoidku oma teed korras

    Ettevõtja suurim soov on, et vald ei segaks ega takistaks ausat ettevõtlust. Maaettevõtja loodab ja ootab, et liikumisvõimalused, side, internet ja elektriühendused toimiksid. Ülejäänuga saame ise hakkama, kirjutab Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg.

    Olen Raplamaal Kehtna vallas tegutseva põllumajandusettevõtte juht. Samuti olen olnud vallavolikogu liige, ka volikogu esimees. Ühelt poolt tean ettevõtjana, mida sooviksin vallalt, ning seejuures tunnetan ka valla nappe rahalisi võimalusi ettevõtja soove täita.
    Mis puutub seadustest tulenevatesse valla ülesannetesse, siis enamasti püütakse kiirelt lahendada kohustusi näiteks ehitus- ja kasutuslubade andmisel, tõendite kirjutamisel jne. Kuna meie kandist on plaanitud läbi minema Rail Balticu trass, siis vallavalitsus ja -volikogu on aktiivselt ja tulemuslikult seisnud ka oma kodanike ja ettevõtjate huvide kaitsmisel selle raudteetrassi planeerimisotsuste kujundamisel. Meie vald pole unustanud pidulikel tähtpäevadel ettevõtjaid tunnustamast. Samas argipäeval tundub vahel, et pidupäeval öeldu ununeb ning ei saada aru, kust vallale raha tuleb.
    Toon näite. Kasutame igapäevaseid toiminguid tehes valla teid, sealhulgas ka teelõiku uue ja vana farmi vahel. Nimetatud valla tee muutub kaks korda aastas kohati läbimatuks. Kui pöördusin valla poole teelõigu remontimise sooviga, siis ei kohanud ma selles küsimuses mõistmist. Vastupidi. Mis sellest, et valla tee, aga suurem kasutaja on ettevõtja. Järelikult tuleb tal endal tee remondikulud kanda. Valla poolt esitati teelõigu remonditööde hinnapakkumine, mida polnud võimalik vastu võtta rahaliste vahendite vähesuse tõttu.
    Ega me lootnudki eurotee ehitamist, soovisime lihtsalt piimaautoga teelõigu ületada nii, et traktor ei peaks seda eest vedama. Tegime vallale ettepaneku, kuidas oleks teelõik võimalik remontida vähemate vahenditega ning meie endi abiga, aga ettepanek ei leidnud toetamist. Tänaseks oleme valla teelõigu kaks läbimatut mülgast parandanud oma raha eest.
    Loodame igatahes, et nii meil kui kõigil teistelgi omavalitsustel jagub valimiste vaheajal tähelepanu ka nende valla teede korrastamiseks, kus ei liigu väga palju valijaid. Tihtipeale teenitakse just seal maksuraha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.