• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,78
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 08.01.14, 07:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võõranduv valitsus peab võtma vastutuse

Maailmas pole ühtki edukat riiki, kus valitsus ei oleks vajalikul hetkel võtnud endale vastutust ka majanduses. Ükskõik, kas siis ajutisi erandeid tehes või teatud tegevusi toetades. Just nii, nagu pidevalt muutuv olukord seda vajab, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Idee, et valitsus ei sekku majandusse ja igaüks on ise oma õnne sepp, on hea ainult loosungina. Me elame globaliseerunud maailmas, kus ettevõtjad üksi jäetuna ei suuda kiiresti vastata neile muudatustele, mida väliskeskkonna pidev muutumine endaga kaasa toob, kui valitsus ei jälgi keskkonna arenguid ja konkurentide tegevust ega neutraliseeri osaliseltki selle mõju meie ettevõtjatele.
Ilmselt algavad Eesti raskused juba sellest, et me pole tänaseni tahtnud riigi ülesehitamisele aluseks võtta põhiseaduse preambulat, vaid juhindume senini Ronald Reagani omaaegsest valimisloosungist, et „valitsus ei ole meie probleemidele lahenduseks, ta on ise probleemiks“. Selline lähenemine võis ju päris alguses meile sobidagi, kuid tänases, hoopis teistsuguses keskkonnas tähendab see kunagi kehtima pandud regulatsioonide säilitamist ning valitsuse eemale tõmbumist riigi ees seisvate probleemide lahendamisest.
Kuigi Eesti majandus möödunud aastal peaaegu ei kasvanudki, võime oma ühe protsendi suuruse reaalkasvuga Euroopa keskmise taustal päris rahule jääda. Paraku ei saa me sedasama öelda arenguks vajalike ideede leidmise või üksteisega arvestamise ja mõistmise kohta. Ideid lihtsalt nappis sõnal „koostöö“ puudus tihti sisu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti tundub, et meie maksustamise ja arvepidamise alusideoloogias on midagi põhimõtteliselt viltu. Ning et kiirema arengu tagamiseks tuleks senisest enam arvestama hakata ettevõtete iseärasusi, näiteks nende tegevusvaldkonnast, arengufaasist või suurusest sõltuvalt. Vastasel juhul kaotame oma maksusüsteemi lihtsuse pärast enam kui sellest võidame.
LHV majandusekspert Heido Vitsur on arvamusel, et paralleelselt maksupettuste vastu võitlemisega tuleb põhjalikult mõtlema hakata sellele, et äkki vajab ka Eesti majanduse areng senisest rohkem legaalseid maksusoodustusi. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele