08.01.14, 07:11

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võõranduv valitsus peab võtma vastutuse

Maailmas pole ühtki edukat riiki, kus valitsus ei oleks vajalikul hetkel võtnud endale vastutust ka majanduses. Ükskõik, kas siis ajutisi erandeid tehes või teatud tegevusi toetades. Just nii, nagu pidevalt muutuv olukord seda vajab, kirjutab LHV majandusekspert Heido Vitsur.

Heido Vitsur

Idee, et valitsus ei sekku majandusse ja igaüks on ise oma õnne sepp, on hea ainult loosungina. Me elame globaliseerunud maailmas, kus ettevõtjad üksi jäetuna ei suuda kiiresti vastata neile muudatustele, mida väliskeskkonna pidev muutumine endaga kaasa toob, kui valitsus ei jälgi keskkonna arenguid ja konkurentide tegevust ega neutraliseeri osaliseltki selle mõju meie ettevõtjatele.

Ilmselt algavad Eesti raskused juba sellest, et me pole tänaseni tahtnud riigi ülesehitamisele aluseks võtta põhiseaduse preambulat, vaid juhindume senini Ronald Reagani omaaegsest valimisloosungist, et „valitsus ei ole meie probleemidele lahenduseks, ta on ise probleemiks“. Selline lähenemine võis ju päris alguses meile sobidagi, kuid tänases, hoopis teistsuguses keskkonnas tähendab see kunagi kehtima pandud regulatsioonide säilitamist ning valitsuse eemale tõmbumist riigi ees seisvate probleemide lahendamisest.

Kuigi Eesti majandus möödunud aastal peaaegu ei kasvanudki, võime oma ühe protsendi suuruse reaalkasvuga Euroopa keskmise taustal päris rahule jääda. Paraku ei saa me sedasama öelda arenguks vajalike ideede leidmise või üksteisega arvestamise ja mõistmise kohta. Ideid lihtsalt nappis sõnal „koostöö“ puudus tihti sisu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti tundub, et meie maksustamise ja arvepidamise alusideoloogias on midagi põhimõtteliselt viltu. Ning et kiirema arengu tagamiseks tuleks senisest enam arvestama hakata ettevõtete iseärasusi, näiteks nende tegevusvaldkonnast, arengufaasist või suurusest sõltuvalt. Vastasel juhul kaotame oma maksusüsteemi lihtsuse pärast enam kui sellest võidame.

LHV majandusekspert Heido Vitsur on arvamusel, et paralleelselt maksupettuste vastu võitlemisega tuleb põhjalikult mõtlema hakata sellele, et äkki vajab ka Eesti majanduse areng senisest rohkem legaalseid maksusoodustusi. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Heido Vitsur

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Uudised

04.07.25, 18:59

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Saated

04.07.25, 15:37

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Majandustulemused

05.07.25, 06:00

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Viimased uudised

Börsiuudised

06.07.25, 17:51

Finnair tühistab esmaspäeval ligi sada lendu

Ära jääb ka mitu Tallinna lendu

Uudised

06.07.25, 17:17

Poola taastab piirikontrolli Leedu ja Saksamaaga

Uudised

06.07.25, 15:25

Elon Musk loob USAsse uue erakonna

Uudised

06.07.25, 15:00

Raadiohommikus: julgelt investeerivad ettevõtjad

Uudised

06.07.25, 13:10

Väino Kaldoja kopter kukkus merre

Täiendatud!

Uudised

06.07.25, 10:31

Hiina krabab kaevandusi üle maailma aina hoogsamalt

Uudised

06.07.25, 07:00

Raadiohitid: aeglane majanduskasv ja ootamatud investeerimisriskid

Majandustulemused

06.07.25, 06:00

Ott Tänaku firma kasum vähenes, dividend kasvas 2,2 miljonini

Selgus Mustamäe spaa osaluse hind

Eesti tuntumatest ettevõtjatest kasutavad Airbusi helikopterit H130 Oleg Gross ja Väino Kaldoja.

Väino Kaldoja kopter kukkus merre

Täiendatud!

Tänavusel autorallihooajal näitab Ott Tänak (paremal) koos kaardilugeja Martin Järveojaga head minekut. Viimati võitis tandem Hyundai ralliautoga maailmameistrivõistluste etapi juuni lõpus Kreekas.

Ott Tänaku firma kasum vähenes, dividend kasvas 2,2 miljonini

Selgus Mustamäe spaa osaluse hind

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Väino Kaldoja kopter kukkus merre

Täiendatud!

Finnair jätab uue nädala alguses ära hulga lende, nende seas mõned Tallinna väljumised ja saabumised.

Finnair tühistab esmaspäeval ligi sada lendu

Ära jääb ka mitu Tallinna lendu

Schengeni viisaruumist hoolimata hakkavad uuest nädalast poolakad kontrollima oma piiril Leedu ja Saksamaaga dokumente.

Poola taastab piirikontrolli Leedu ja Saksamaaga

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Raadiohommikus: julgelt investeerivad ettevõtjad

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 10 p 4 t
Toimumiskoht:
Tallinn