Rootsi kinnisvaramull ohustab meidki

Tasakaalustamatus Rootsi kinnisvaraturul on olnud juba pikka aega väga suur. Kui viimase globaalse finantskriisi tagajärjel oli mujal kinnisvarahindades tagasilöök, siis Rootsis jäi korrektsioon tagasihoidlikuks. Pärast kriisi hinnatõus jätkus.

Et Rootsi kinnisvarahindades võib olla kuni 25% n-ö õhku ja hinnad lõpmatult kasvada ei saa, siis järsu allapoole hinnakorrektsiooni risk sealsel turul on suur. Mõju majanduseni jõuab läbi pankade, kuna keerulisemaks ja kulukamaks muutub nii era- kui ärisektori juurdepääs rahastamisele. Kuna Rootsi pangad on enda rahastamisel kasutanud ka eluesemelaenude tagatisel välja antud võlakirju, siis häired võlakirjaturul võivad põhjustada pankadele rahastamisprobleeme.

Eesti pangandusturust on 70% seotud Rootsi emapankadega, nii et mõju sealsel pangandusturul toimuvast jõuab kindlasti siiagi. Alates sellest, et kui emapankadel tekivad likviidsusprobleemid, siis toob see kaasa likviidsete varade vähenemise ka meie pankades. Kui Eesti pankadele muutub võõrvahendite kaasamine kallimaks, siis tõstab see ka meil pankadepoolset rahastamise hinda.

Riskide realiseerumisel Rootsi pangandusturul avaldaks see sealsele majandusele mõju, mille ulatuseks on hinnatud kuni 1,2% SKP vähenemist. Kuna meie eksportiv majandus on seotud Rootsi turuga, siis jõuab seegi mõju meie majanduseni.

Autor: Peep Talimaa, Aivar Sõerd