ÄP: Soome pakub ohte ja võimalusi üheaegselt

Ühelt poolt tähendab see raskusi Soome turule suunatud Eesti ettevõtetele, sest kliendid ei pruugi loodetud mahus tooteid või teenuseid osta. Teisalt sunnib raske aeg soomlasi senisest enam raha lugema ning siin tuleb esile Eesti firmade eelis, kui saame pakkuda odavamat hinda.

Alkoholitootja Liviko juhataja Janek Kalvi leidis hiljuti, et Eesti ettevõtjaile annab Soome kehv seis tunda väikese inertsiga, vahetumalt võib-olla vaid neile, kes on Soomes kohal või on seal tootmistegevusse investeerinud. Tema sõnul pole Liviko müügis toimunud tõsist jõnksu allapoole, samas ei saa arvata, et üldine madalseis majanduses Soome tarbijaturul märkamata jääb. „Kuna Eesti ja Soome majandus on omavahel hästi tihedalt seotud, siis annab see langus varem või hiljem tunda kõikidele Soome turul tegutsevatele ettevõtetele,“ märkis Kalvi.

Prognoosi järgi kasvab Soome majandus tänavu 0,2% ja järgmisel aastal 1,3%. Võrdluseks – mullu kahanes Soome SKP 1,5%. Selle aasta jaanuaris kukkus põhjanaabrite tööstustoodang aastaga 7,5%. Toodang vähenes praktiliselt kõigis põhitööstusharudes. Viimase 12 kuu jooksul pole olnud ühtegi kuud, kui Soome tööstustoodang oleks kasvanud. Eksport kukkus aasta esimesel kuul lausa 9%. Euroala majanduse paranemine pole Soome eksporti nii palju suurendanud, kui seni prognoositi. Tugev euro nõrgendab ühtlasi väljaspool euroala Soome ettevõtete konkurentsivõimet.

Eesti ettevõtjad aga näevad selles ohtu tootmismahtudele, kuid ka võimalust allhankeks. Metallkonstruktsioonide valmistaja ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg tõdes kahe nädala eest, et neil on õnnestunud viimasel ajal eksporti Soome kasvatada. „Kui Soomes toimub tagasiminek, siis hakkavadki nad olukorrast väljumiseks alternatiivseid võimalusi otsima. See annab Eesti ettevõtetele võimaluse kaasa rääkida, kui soomlased hakkavad näiteks allhanget Eestist otsima,“ arutles ta. Seega peavad kasvu- või laienemisplaanidega Eesti ettevõtjad Soome arengutel silma peal hoidma, et õigel ajal oma teenuseid-tooteid pakkuma hakata.

Kindlasti ei olda Soomes õnnelikud Venemaa tegevuse pärast Krimmis ja seda ka põhjusel, et paljudel põhjanaabrite firmadel on Venemaal raha n-ö kinni. Kauppalehti analüüsis eelmisel nädalal firmasid, mis Vene-vastastest sanktsioonidest ja Venemaa võimalikust vastulöögist enim kannataksid. Nimekirjas on teiste seas Fortum, Kesko, YIT, Valio, Atria, Stockmann, SRV, mis kõik tegutsevad ka Eestis. Üldiselt loodavad soomlased, et Ukraina kriis laheneb ilma kaubandusboikottide ja majandussanktsioonideta, sest Venemaa turule on raske kiiresti asendust leida. Samas on just soomlaste kardetavad sanktsioonid need, mis Putini režiimi mõjutada suudaksid.

Positiivse poole pealt – Eesti olulisima ekspordipartneri Rootsi majandus kasvab tänavu 2,5% ja tuleval aastal 3,3%, edestades järgmisel aastal tempolt kõiki teisi Põhjala riike, selgus Euroopa Komisjoni hiljutisest prognoosist. Rootsi majandus on kindlamal kasvukursil ja majandusaktsiivsus järk-järgult elavnemas. Rootsi osatähtsus Eesti koguekspordis oli mullu 16,79%, Soomel 16,13%. Seega tasub Soome kõrval või asemel võtta suund hoopis Rootsile.

Autor: 1185-aripaev