- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 5000,46%7 614,78
- DOW 301,09%52 335,87
- Nasdaq 0,43%25 546,95
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,04
- OMX Baltic−0,29%316,47
- OMX Riga0,29%993,68
- OMX Tallinn−0,64%2 240,51
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 5000,46%7 614,78
- DOW 301,09%52 335,87
- Nasdaq 0,43%25 546,95
- FTSE 1000,29%10 761,33
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lõpetame Irus raha ahju ajamise
Kui täna lubada Eesti Energia kontekstis pisikesele Iru jäätmepõletusplokile kokku 50 miljoni euro suurune dotatsioon, siis homme peame toetama juba miljarditega riikliku “äriettevõtte” teisi kolossaalseid ulmeprojekte või nende päästmist, kirjutab jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
Eesti Energia (EE) tegi omal ajal tugevat lobitööd, et saada prügipõletamise eest taastuvenergia- ja koostootmistoetust. Kahjuks oli see töö tulemuslik. Nüüd on paljud poliitikud hakanud aru saama, et on hulk tähtsamaid kohti, kuhu riigi raha suunata, kui prügipõletamisele peale maksta. Riigi ülesanne on taaskasutuse soodustamine ja mõistliku tarbimise propageerimine, mitte jäätmete taaskasutamise sildi all riigifirma lausdoteerimine.
Ükskõik milliste väidetega riigifirma ei proovi kaitsta oma prügipõletamise eest saadavaid dotatsioone, ei ole tõsine jutt, et toetust on vaja selleks, et EE jäätmepõletus oleks jätkusuutlik. Milleks siis investeering üldse tehti, kui sellel puudus majanduslik mõte?
Olenemata sellest, kas oleme EE kliendid või mitte, kajastuvad meie elektriarvel taastuvenergiatasud. Sellest osa, täpsemalt kuni neli miljonit eurot aastas, läheb Eesti Energiale prügipõletamise eest. Seejuures doteeritakse ka välismaalt sisseveetud prügi põletamist.
EE rõhutab pidevalt, et nende Irus asuva koostootmisjaama tõttu saavad tallinlased nautida soodsamat toasooja. Aga mainimata jääb asjaolu, et 1/4 aastast, mil õues on soe, lastakse seesama soe lihtsalt korstna kaudu taevasse, ent toetusi küsitakse ikkagi. See ei ole kooskõlas vastutustundliku ja rohelise ettevõtte kuvandiga, millesse EE meeletult panustab ja investeerib.
Seda, et lõppkäitlus moodustab vaid osa jäätmeveo hinnast, teavad ka EE töötajad ning tarbijate hinnatõusuga hirmutamine on alatu. Esiteks moodustab lõppkäitlus vaid osa prügi äraveohinnast (muud kulud on konteineri rent, transport, käitlus). Kui Eesti Energia toetus kaotada, siis halvimal juhul tähendab see lõpptarbijale sentidesse ulatuvat teenusehinna tõusu. Ja sellegi maksvad kinni reaalsed tarbijad, mitte kõik kodanikud.
Riik peab toetama ka EMT-d? Hinna peab kujundama aus konkurents. Toetust võiks ju maksta veel paljudele firmadele – ühele mobiiloperaatorile, ühele kommitootjale, ühele automüüjale... Just ainult ühele, mitte kõigile. Kas siis oleks midagi sellel pildil valesti? Oleks küll. Väga valesti.
Eesti on maailmas tuntud oma avatud ja demokraatliku ettevõtluskeskkonna poolest, millega ei haaku olukord, kus Eesti suurima äriettevõtte tegevust doteeritakse tarbija rahakotist. Kui Estonian Airile peale maksmine on pigem strateegiliselt tähtsa ettevõtte olemasolu küsimus, siis EE Iru jäätmepõletusplokk toimib edukalt ka ilma toetusteta.
Välisinvestorite jaoks kaotab Eesti aga atraktiivsust, sest pole mõtet investeerida riiki, kus ei toimi aus ja vaba konkurents, vaid kohalikud riigiettevõtted naudivad riigipoolseid toetusi.
Autor: Agu Remmelg, Peep Talimaa
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
“Kõige märgilisema tähtsusega vahevalimiste tsükkel“
Ülevaade nädala lugudest
Boltis suunab tehisaru kirju, Lightyearis teeb kujundusi
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
3
Ülevaade nädala lugudest
4
“Siin pole arendaja tüütu putukas”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele