Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis valitsusse

    Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse jõudis Rainer Vakra eestvedamisel punkt, mille tulemusena võib tõusta prügiveo hind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot.

    Koalitsioonilepe lubab ellu viia jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise lõpetada Eesti Energia Iru prügipõletustehasele tõhusa koostootmise toetuse maksmine.
    Otsuse hind on Eesti Energia hinnangul 50 miljoni eurot ehk just nii palju väheneb Iru prügipõletustehase väärtus. Lisaks toob otsus suure tõenäosusega kaasa prügiveohindade märgatava hinnatõusu.
    Võrguettevõte Elering maksab elektritarbijatelt võrgutasude kaudu kogutud summadest Iru prügipõletustehasele elektrienergia tootmise eest aastas erinevatel hinnangutel 2–4 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetust. Vastavalt praegu kehtivale elektrituruseadusele on õigus toetust saada 12 aastat.
    Räägib Ragn-Sellsi sõnadega
    Koalitsiooniläbirääkimiste laua taha jõudis toetuse kaotamise ettepanek peamiselt tänu sotsiaaldemokraat Rainer Vakra eestvedamisele, kes on varem esitanud Ragn-Sellsi seisukohtadega pea üks-üheselt kattuvaid arvamusi.
    Peatselt riigikogu keskkonnakomisjoni esimeheks saav Vakra kirjutas näiteks eelmise aasta juulis Postimehe arvamusloos, et “tuleb lõpetada elektritarbijatele kohustuslik Eesti Energia toetamine.” Ning kuigi siiani pole Euroopa Komisjon andnud hinnangut, kas tegemist on keelatud riigiabiga või mitte, siis Vakra juba toona teadis, et koostootmise toetus liigitatakse riigiabiks.
    Samasugused seisukohad on kirjas ka eelmise aasta mais Ragn-Sellsi poolt riigikogu majanduskomisjonile esitatud elektrituruseaduse muutmise ettepanekus.
    Ragn-Sells: seisame ettevõtlusvabaduse eest
    See on ühemõtteliselt Ragn-Sellsi jõulise lobitöö tulemus, mis on kestnud viimane aasta-poolteist, rääkis üks jäätmevaldkonna asjatundja. Ta lisas, et Iru tehas on aidanud täita Eesti riigil ­Euroopa Liidu ees võetud kohustusi. Samas pole tehas saanud sentigi keskkonna valdkonnas nii tavalist investeerimistoetust.
    “Oleme seda rauda tagunud, kuid kas seda arvesse võetakse, ei tea. Meie huvi on seista ettevõtlusvabaduse eest, sest selle läbi on ka meie ärihuvid kõige kindlamini kaitstud,” lausus Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. Tema sõnul pole olukord võrdne, kui üks turuosalistest saab prügitonni pealt suurusjärgus 10–20 eurot toetust.
    Jäätmeveo hind tõuseb
    Otsuse mõju võib sundida Iru jaama tõstma vastuvõtuhinda ligi 10 eurot tonni kohta, mille jäätmevedajad korjavad omakorda tagasi jäätmetekitajalt. “Meie lepingud ei võimalda jäätmete vastuvõtuhinda kohe tõsta, kuid pikemas perspektiivis peame seda tegema,” sõnas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
    Ka jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused juhatuse liikme Argo Luude arvates pole siis prügiveohindade tõusust pääsu. “Kui toetus ära võetakse, liigub Iru tehase väravahind ülespoole ja jäätmevedajad peavad hakkama kohalikelt omavalitsustelt märkimisväärset jäätmeveo hinna tõusu taotlema,” rääkis Luude.
    Prügiveo hind ei sõltu mitte põletusjaama taastuvenergia toetustest, vaid alternatiivsetest pakkumistest turul, arvas aga Remmelg. “Kui näiteks britid ja soomlased pakuvad jäätmete käitluse eest Iru väravast kõrgemat tasu, siis dikteerib lõpuks see ka hinnad Eesti turul,” märkis ta. Ka Rainer Vakra kinnitusel näitavad keskkonnaministeeriumi arvutused, et toetuste kaotamine ei peaks Iru jaamale märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust tooma.
    Eesti Energia väärtus kukub
    Kuid Eesti Energia on juba jõudnud välja arvutada, mida teeb toetuse kaotamine prügipõletustehase väärtusega. See miinusmärgiga number on ehmatavalt suur. “Eesti Energia 100 miljoni eurose investeeringuna sündinud Iru jäätmeplokk kaotaks koostootmise toetuse kaotamise tulemusena oma väärtusest umbes 50 miljonit eurot,” märkis Urmo Heinam.
    Remmelg ja Vakra peavad alusetuks jutte, et poliitiku aktiivsuse taga on tema kunagine klassivend, Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion. “Rainer Vakra on ühe meie töötaja klassivend. Väikeses riigis ei saa olla patt, kui keegi kedagi otsustajatest tunneb,” lausus Remmelg.
    Samuti ei vasta tema sõnul tõele, et nende jäätmekütusetehas ei suuda hinnalt Iru prügipõletusjaamaga konkureerida, mistõttu üritavad nad seadusemuudatusega oma investeeringut kaitsta. “Eesti Energia pole viimastel kohalikel käitlushangetel isegi pakkumisi teinud. Meie jäätmekütusetehas töötab kahes vahetuses, plaanime nüüd ka kolmandat vahetust. Toormega meil probleeme ei ole,” lausus Remmelg.
    Poliitikute meelemuutus on liiga järsk
    Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea, jäätmevaldkonna eest vastutava Arvo Sarapuu sõnul ei tohiks poliitikud otsuseid teha selliselt, et eelmised otsused keeratakse päevapealt teistpidi. “Need on halvad signaalid, mis ei julgusta ettevõtjaid enam investeerima,” lisas ta. Sarapuu jagas arvamust, et Iru jaama vastuvõtuhinna tõus mõjutab otseselt prügiveoteenuse kallinemist.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.