Palgaralli-ministrid lõikavad ettevõtjale sõrme

Samas pole osale riigiteenistujatele võimalik isegi riigi keskmist palka maksta. Järelikult on käärid liiga teravad või pole tegevust piisavalt optimeeritud.

Politseinike, õpetajate, meditsiinitöötajate ja kultuuritegelaste palgad on nirud. Arvestades, et vähese sündimuse tõttu tööhõive väheneb, leevendaks palgatõus vähemalt väljarännet. Ent pisteline palgatõus ei lahenda põhimõttelist lahkheli, mis majanduskasvu pidurdab.

Riigisektor ei tohiks vedada palgakasvu, vaid  peaks sättima palgad hoopis erasektori järgi. Seda enam, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi aeglustub keskmise palga kasvutempo kuue protsendini  ja püsib selle lähedal ka tuleval aastal. Tänavu seisab aga majanduskasv paigal ning ootused tulevaks aastaks on tagasihoidlikud.

Ettevõtja võistleb riigiga tööjõu pärast. Eraettevõttes tõstetakse palka, kui tootlikkus suureneb. Seevastu riigiametis rikkust juurde ei toodeta. Vastupidi, kõrgemad palgad tulevad erasektori maksudega survestamise kaudu. Näiteks piiratakse ettevõtjatel autode soetamisel käibemaksuvabastust. Lõppude lõpuks maksab ettevõtja ikkagi riigitöötaja palgatõusu kinni.

Samuti peavad eraettevõtjad võistlema kvalifitseeritud tööjõu pärast, sest riigiametites makstakse sageli kõrgemat palka. Üha kasvavad palgad riigisektoris suurendavad ettevõtja väljaminekuid, pärsivad konkurentsivõimet ja tootlikkust.

Seega tuleb lasta esmalt ühtlustuda riigi ja erasektori palkadel, alles seejärel on põhjust rääkida täiendavast rahajagamisest.