Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kross, IRLi koeranael

    Pärast kohalikke valimisi õilmitses Reformierakonna väiksema venna tiitlist vaevatud IRL mõnda aega Eerik-Niiles Krossi valimisedu taustal. Tänaseks on Krossist saanud erakonna Achilleuse kand – mees, kelle suhtes püsib pidev tundliku informatsiooni avalikukssaamise oht.

    Kui pomm plahvatab, pole omadega põhjas mitte ainult üks ambitsioonikas poliitikuhakatis, vaid terve erakond. Pildid, kus Kross ja kaitseminister Urmas Reinsalu sõbrameeste kombel laialt naeratades peaaegu et kaelakuti poseerivad, otsitakse kohe välja, sest eks kõnele üks pilt rohkem kui tuhat sõna. Reinsalul tuleb nii kaitseministri kui erakonna esimehena kaamerate ees liitrite viisi higi valada ning eeldatavasti jääb ta ilma mõlemast positsioonist.
    Jah, formaalselt on asjad nüüd justkui korras: Kross pole enam kaitseministri nõunik. Aga selleks, et see piinlikuvõitu töölevormistamine tagasi pöörata, oli tarvis mida – infot, et Krossil puudub ameeriklaste usaldus määrani, mis on viinud tema suhtes sissesõidukeelu kehtestamiseni. Krossil on kerge rääkida, et ta ei tea, milles asi – palju neid inimesi siis ikka on, kes seda täpselt teavad. Ajakirjanikud nende hulka ei kuulu, ja see on Krossile selge nagu seebivesi. Reinsalu teab, Ansip teab, aga on infot, mida avalikkusega ei jagata.
    Ka Arctic Sea juhtumi teemal võib Kross praegu nalja visata ja ülbitseda palju kulub. Seegi on kaasus, mille põhjani uurimiseks ajakirjandusel võimalused puuduvad. Interpoliga suhtlemine ei käi nii, et koputad aga uksele, astud sisse ja pistad õigele mehele mikrofoni nina alla, kes kohe jutustabki, mis see Kross siis täpsemalt tegi ja mida mitte. Isegi Krossi parteikaaslasel, siseminister Ken-Marti Vaheril oli esiti segane, mismoodi sedasorti suhtlus toimib. Mõtles ju teine kah esiti, et lendan aga kohale, löön jalaga ukse lahti ja ütlen, et Kross on hea mees (see on põhjendus, millega Reinsalu parteikaaslase oma nõunikuks vormistas), nemad saavad aru ja võtavadki Krossi tagaotsitavate nimekirjast maha.
    Samas on klaar, et Krossi ambitsiooniga mees pole loodud Edgar Suure pisiimpeeriumis opositsioonipinki nühkima. Erakonna esimeheks ta ei saa, selle tegid parteikaaslased talle selgeks. Sest Krossi luurajaminevik on ohtlike suhete miine täis, ja kui need ükshaaval lõhkema hakkavad, siis jätkub tulevärki pikemaks ajaks kui aastavahetuse paugutamist Tallinnas. Europarlamenti kandideerimine on niisiis tegelikult sundkäik: kui ma siin midagi teha ei saa, siis vormistan vähemasti oma poliitilise kapitali eurosaadiku mõnusaks ja riskivabaks sissetulekuks. Küllap on ka plaan B olemas, ja selle rakendumise korral lähevad hääled erakonnale.
    IRLi rõõmust uue särava tegija üle on saanud räige kassiahastus. Kainekssaamise järel tuleb ilmselt Krossi mänguvõtmist kibedasti kahetseda.
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.