Jõuluvanaralli on müüt

Esmalt, mida üldse mõeldakse aktsiaturgudel jõuluvanaralli all? Jõuluvanaralliks peetakse üldiselt aktsiahindade kallinemist detsembris, eelkõige just aasta lõpule eelneval nädalal.

Enamasti nähakse detsembrikuise ralli põhjusena nö jaanuariefekti, kui turgudele lisandub uut raha, ning samuti aasta lõpu tehinguid, mis tulenevad raamatupidamise ja maksude optimeerimise kaalutlustest. Ühena ralli teguritest nähakse ka fondijuhte, kes võivad tegeleda enda portfellide „kaunistamisega“ ehk kes ostavad kokku aasta jooksul hästi esinenud aktsiaid.Iseenesest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas detsembris tavaliselt toimub ralli või mitte - tuleb lihtsalt detsembri tootlused välja arvutada. Näiteks Tallinna börs on viimase 14 aasta jooksul tõusnud detsembris keskmiselt 2,54%. Täitsa kena tootlus, ütleks ma.

Võime ka asja veidi keerulisemaks ajada. Ütleme, et aasta tervikuna oli investoritele väga hea. Sel juhul näiteks 5% tõus detsembris ei ole midagi erilist, kui aasta peale rallis indeks 80%. S&P Dow Jones Indices lõi üsna lihtsa mooduse arvutada välja detsembri kasumlikkust investoritele, jagades detsembri keskmise tootluse aasta keskmise tootlusega ning saadud number on nö „jõuluvanaskoor“.

Kuna aastas on 12 kuud, siis jõuluvanaskoor peaks olema 1/12 ehk umbes 0,08 ilma mingisuguste hooajaliste mõjudeta. Seega skoor üle 0,08 näitab, et detsember on aktsiaturgudel üldiselt parem kuu kui aasta keskmine.

Viimase 14 aasta peale on Nasdaq OMX Tallinn tõusnud detsembris keskmiselt 2,54% ning aastas 21,38%. See tähendab, et Tallinna börsi jõuluvanaskoor on 0,12 ehk 50% parem, kui aasta keskmine kuu. Lisades Tallinna Dow Jonesi koostatud maailma börside tabelisse, siis meie koduturg on kindlalt tabeli lõpus.

Kõige parem turg detsembris investeerimiseks on Jaapan, kus detsember on üle 14 korra kasumlikum võrreldes keskmiste kuudega. Jaapani puhul on vaid raske leida mingit seost jõuluvanaga. Dow Jones leidis, et nende uuringus vaadeldud riikide keskmine jõuluvanaskoor oli 0,36, mis tähendab, et keskmiselt on detsember neis riikides neli korda kasumlikum.

Eesti kohta sama ei saa öelda, sest jõuluvanaskoori alusel on detsember „vaid“ 50% kasumlikum võrreldes aasta keskmise kuuga. Detsembri keskmine tõus Tallinnas on igati hea 2,5%, kuid kuna indeks ise rallib keskmiselt 21,3% aastas, siis detsember võrreldes teiste kuudega pole midagi erilist.

Kuid ärge tõtake nüüd kohe rahapakkidega oma maakleri poole. Süvenedes rohkem nendesse numbritesse, võib detsembrikuine ralli olla samasugune müüt nagu jõuluvana ise.

MarketWatchi kolumnist Mark Hulbert võttis vaevaks ja läks ajas 1896. aastasse, kui Dow Jonesi tööstuskeskmine loodi, ning tema arvutustest selgub palju huvitavat.

Kui tabada ideaalselt kõik põhjad ja tipud, kas siis detsember oleks parim kuu? Kuigi seda maailmas päris jäljendada ei saaks ning tegu on tagantjärele tarkusega, näitab see ikkagi detsembriralli potentsiaali.

Sedasi arvutades on detsembri potentsiaalne keskmine tootlus 4,80%. Paraku on aga kuuel kuul ajalooliselt suurem potentsiaal tõusuks ning kõigi kuude keskmine on 4,82% ehk statistiliselt eristamatu detsembrist.

Dow keskmine tõus detsembris on 1,43%, samas kui ülejäänud 11 kuu keskmine on 0,53%. Samas on näiteks juulis Dow keskmiselt isegi rohkem tõusnud. Ja jõulukuu tugevale keskmisele tõusunumbrile vaatamata on Dow indeks alates 1896. aastast olnud detsembris 28% juhtudest miinuses. Tallinna börsi puhul on olukord veelgi hullem. Viimase 14 aasta jooksul on OMXT indeks kukkunud detsembris viiel korral ehk 35,7% juhtudest. Seega on üsna suur tõenäosus, et kui investor ostab detsembriks aktsiaid, siis need kaotavad raha.

Hulbert võtab oma uurimuses veel vaatluse alla aasta viimase nädala, millel nähakse eriti suurt kaalu jõuluvanarallis. Alates loomisest on Dow rallinud jõulude ja uusaasta vahel 1,04%. Keskmiselt nelja kauplemispäeva kohta on tegu muljetavaldava numbriga. Sellegipoolest on viimase 118 aasta jooksul need neli päeva näidanud 23% juhtudest negatiivset tootlust.

Lisaks tuleb mainida, et aastalõpuralli oli tugev eelmise sajandi esimeses pooles, pärast seda on tootlused kukkunud. Näiteks viimase 50 aasta jooksul on see periood näidanud 0,44% tõusu võrreldes 1,49% tõusuga, mis eelnes sellele ajale. Viimase 30 aasta keskmine tõus on kõigest 0,23%. Tegu on juba nii väikse tõusuga, et see ei kataks kuidagi tehingutasusidki.

Mida sellest kõigest siis järeldada? Jõuluvana võib investoritele naeratada ja tuua jõuluks priske tõusu portfelli, kuid sellele ei saa panustada, ja on suur tõenäosus, et oodatud pluss osutub hoopis miinuseks. Ajalooliselt ei kinnita andmed, et detsember oleks teistest erilisem kuu.

Ja pealegi – mis jõuluvanaralliga saab meil tegu olla, kui see fenomen ilmutab end kõige tugevamini Jaapanis?