Suurettevõtjad erastaksid vanglad. “See oleks sama hea äri nagu iga teine”
Suurärimehed Urmas Sõõrumaa ja Joakim Helenius ei arva midagi halba riigi plaanist tuua Tartusse mitusada Rootsi vangi, kuid näeksid see-eest ärivõimalust Eesti vanglate erastamises.
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa talle kuuluvas Patarei merekindluses, kus tegutses vanasti vangla.
Foto: Andras Kralla
“Miks ka mitte,” ütles Sõõrumaa selle kohta, kui vangid Eestisse tulevad. “Mujal maailmas valvavad üldse vange tihtipeale erafirmad. Riik korraldab muidugi, aga kogu see toiming käib erafirma tegemisel.”
Tartu vangla tühjad kohad võivad peagi täituda Rootsi kinnipeetavatega. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul tuuakse Eestisse madala riskiga vangid – peamiselt kiremõrvarid, vägistajad ja majanduskurjategijad.
Tühjavõitu Tartu vanglasse võib edaspidi hakata tooma välismaalt vange, sellise välisriigi otsimiseks ja sellega läbirääkimiste alustamiseks sai justiitsminister Liisa Pakosta valitsuselt mandaadi.
Viimastel päevadel on esitatud rida valeväiteid Tartu vangla võimaliku rendilepingu kohta, mis on kahjustanud meie isamaa rahvusvahelist palet, heitnud varju meie professionaalsele vanglasüsteemile ning külvanud ühiskonda põhjendamatut hirmu, kirjutab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?