Hiina plaanib valuutasõda?

Hiina eilne jüaani nõrgestamine tähendas, et ka teiste Aasia riikide valuutad langesid. Indoneesia ja Tai valuuta on langenud viimase aasta jooksul vastavalt 9 ja 10 protsendi võrra. Vietnami ning Taiwani valuuta on kukkunud vastavalt 4 ja 6 protsenti. Hiina suhted nende riikidega on kahetised: üheaegselt ollakse nii kaubanduspartnerid kui ka konkurendid.

Kui Hiina oma valuutat nõrgestab, annab see talle eelise globaalses kaubanduses. Kui eksporditavad kaubad muutuvad odavamaks, lisab see neile atraktiivsust. Selleks, et püsida Hiinaga konkurentsis, peavad konkurendid samuti oma valuutat nõrgestama.

Rahvusvaheliste valuutade kukkumist võib näha ka laiemas pildis. Paljud arenevad turud sõltuvad suuresti tooraine ekspordist. Viimase aasta jooksul on toorainete hind aga teadupärast palju kukkunud. Samal ajal on dollar tugevnenud ning Fedi intressimäärade tõstmine teeb laenamise neile riikidele kallimaks.

Seetõttu usuvad mitmed analüütikud, et mainitud stsenaarium hoopis nõrgestab jüaani ning Hiina ametnikud püüavad omalt poolt teha kõik, et seda jälle ülespoole upitada. Hiina keskpank kulutas möödunud aastal 500 miljardit dollarit, et päästa jüaani edasisest langusest.

„Hiinlased ei püüa seda mitte nõrgestada, vaid päästa langemisest,“ arvas Brown Brothers Harrimani ekspert Win Thin. „Turud ütlevad, et arenevate turgude valuutad nõrgenevad, kaasa arvatud jüaan,“ lisas ta.

Jüaani käekäiku silmas pidades on väga oluline mainida, et võrreldes teiste arenevate turgude valuutadega on tegu ühe tugevamaga. Võrdluseks, nii Brasiilia, Venemaa, Türgi kui ka Lõuna-Aafrika valuuta on aasta jooksul teinud läbi oluliselt suurema languse.

Tõsi, tasub meeles pidada, et jüaani mõju teistele valuutadele on palju tugevam kui viimati nimetatud riikide valuutade oma. Seega on põhiküsimus, kui kaugele Hiina valuuta nõrgestamisega läheb ning missuguseks kujuneb selle mõju maailmamajandusele, kui nõrgestamine ükskord lõplikult peatatakse.