Juhan Lang • 15. veebruar 2016 • 4 min
Jaga lugu:

Väärtpaberitulu deklareerimisest, puust ja punaseks

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde (vasakul) soovitab algajal investoril teiste vigadest õppida.  Foto: Meeli Küttim

Äripäev koostas asjatundjate abiga põhjaliku spikri neile investoritele, kes peavad lugu seadustest ja kavatsevad oma väärtpaberitelt teenitud tulu deklareerida nagu kord ja kohus.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde leidis, et väärtpaberitesse investeerimisega alustades tuleks esmajoones võtta kasutusele investeerimiskonto. Nimelt pakuvad suuremad pangad klientidele investeerimiskonto liikumiste väljavõtet, mida saab elektroonselt maksu- ja tolliametisse saata.

Kui aga soov on kasutada tavasüsteemi, siis tuleks Udde kinnitusel investoril enda jaoks kõik ostud kirja panna, et ei peaks hiljem aastate pärast hakkama otsima soetusmaksumust ja tehingu vahendustasusid. Müügihinna saab MTA Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) kaudu tehtud tehingute puhul automaatselt ja selle pärast ei pea muretsema.

Udde kinnitusel moodustavad väärtpaberite deklareerijaid vaid murdosa kõigist deklareerijatest ning selle võrra on ka vähem küsimusi. „Kõige rohkem küsitakse ikka seda, et kust saab soetusmaksumust teada, ja siin tuleks pöörduda meie asemel hoopis oma panga poole,“ rõhutas ta. „Seega soovitame algajal investoril teiste vigadest õppida ja kohe kõik soetused kirja panna, et müügi korral numbrid kohe käepärast oleksid.“

Investeerimiskonto eelis suureneb aktiivselt kaubeldes Nordea säästu- ja investeerimistoodete juht Anton Skvortsov

Peamine investeerimiskonto eelis seisneb selles, et see annab võimaluse teenitud tulu täies mahus reinvesteerida. Selline võimalus on pikaajalise investori jaoks väga kasulik, kuna suurendab liitintressi mõju portfelli väärtuse kasvule.

Näiteks kui investeeringu pealt on saadud 1000 eurot tulu, siis investeerimiskonto puhul saab investor kogu summa järgmisesse investeeringusse suunata. Tavakonto puhul aga peab enne tulumaksu maha võtma, mille tõttu investeeringusse läheb ainult 800 eurot. Nüüd kui see uus investeering teenib näiteks 20% tulu, siis investeerimiskonto puhul saab investor 200 eurot ja tavakonto puhul 160 eurot. Kui sellisel hetkel investeerimine lõpetada ning kõik maksud ära maksta, siis investeerimiskonto puhul jääb investori puhtaks kasumiks 960 eurot ja tavakonto puhul 928 eurot.

Suuremate summade ning aktiivsema kauplemise puhul suureneb ka investeerimiskonto eelis. Nagu ülaltoodud näitest näha, on investeerimiskonto kasulik aktiivsema kauplemise puhul. Seega kui inimene plaanib ainult üks kord investeerida ja rohkem tehinguid ei tee, siis sellise investori puhul pole investeerimiskonto vajalik. Kui aga inimene plaanib kas või aeg-ajalt väärtpaberitehinguid teha, on investeerimiskonto temale kasulik. Kindlasti tuleb aga enne investeerimiskonto kasutamist selle loogika selgeks teha.

Investeerimiskonto olgu põhikontost eraldi

Kui inimene soovib kasutada investeerimiskontot, siis oleks tema hinnangul mõistlik selle jaoks teha eraldi konto, mitte kasutada tavalist pangakontot, sest siis on ühtpidi lihtsam endal ülevaadet omada ja teisalt ei lähe ka deklaratsioon liiga pikaks.

Sama meelt oli ka Nordea säästmis- ja investeerimistoodete juht Anton Skvortsov, kelle sõnul puudutab pangale esitatud päringutes kõige rohkem küsimusi investeerimiskonto kaudu tehtud tehingute deklareerimist ning eelkõige seda, mida lugeda sisse- või väljamakseks.

 „Kindlasti soovitame lugeda maksuameti juhendit tulude deklareerimise kohta või vaadata videojuhendit,“ ütles Skvortsov. „See juhend seletab deklareerimisprotsessi väga hästi ning vastab ka levinud küsimustele. Lisaks soovitame kasutada ka kõiki panga poolt pakutavaid automaatse info saatmise võimalusi. Sellisel juhul jääb inimesel vähem võimalusi vigade tegemiseks, kuna käsitöö maht oluliselt väheneb. Tasub alati säilitada ka kõik tehingukinnitused, et hiljem oleks lihtne andmete õigsust kontrollida.“

Millised on peamised väärtpaberitulu deklareerimist puudutavad küsimused, mille üle inimesed iga aasta pead murravad?  Vastab Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas

Üks tavapärane küsimus, mis ikka tekitab probleeme, on finantsvara määratlemine. Kuna investeerimiskonto kaudu saab osta vaid finantsvara mõistele vastavaid finantstooteid, siis siin eksida ei tohi.

Lisaks on problemaatilised investeerimiskonto pärimisega ning investeerimiskonto omaniku residentsuse muutumisega seotud küsimused.

Varem valmistasid probleeme ka valuutatehingud investeerimiskontol, kuid 2015. aastal jõustunud muudatustega see probleem kadus.

Keerulised on ka need deklaratsioonid, kus tuleb deklareerida välismaa pangas olevaid väärtpaberitehinguid.

Dividendide topeltmaksustamine on tüüpiline probleem äriühingu kaudu börsil investeerijatele.

Kui investeerimiskonto on pangas, kus pole kontohooldustasusid, siis maksuameti tuludeklaratsioonivorm ei taha „uskuda“, et kontol liikumisi ei olnud, ja andis näiteks eelmisel aastal veateate.

Miks investeerimiskonto?

Alates investeerimiskonto süsteemi loomisest 2011. aastal selle kasutajate hulka kuulunud ning sel teemal koolitusi teinud Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas tõdes, et võrreldes tavakontoga on sel terve rida plusse. Esiteks on investeerimiskonto eeliseks võimalus lükata tulumaksu tasumist tulevikku ilma, et selleks peaks äriühingut kasutama. Tema sõnul on väga oluline enne finantsvara soetamist otsustada, kas teha investeering investeerimiskonto kaudu või mitte, sest hilisem otsustamine võib muuta deklareerimise asjatult keerulisemaks.

Investeerimiskonto puhul ei pea muretsema selle pärast, kui tehakse liiga palju väärtpaberitehinguid, vaid pigem selle tõttu, kui tehakse liiga palju sissemakseid ja väljamakseid sellelt arvelduskontolt. Samuti saab investeerimiskonto kasutamisel alginvesteeringu tulumaksuvabalt välja võtta ning kasumilt tuleb maksta tulumaksu alles siis, kui on soov see kasum tarbimisse võtta – nii nagu ka äriühingu puhul.

Eeliseks konfidentsiaalsus

„Seejuures on investeerimiskonto eeliseks võrreldes äriühinguga konfidentsiaalsus,“ lisas Tingas. „Nimelt on äriühingu kaudu tehtud investeeringute maht ja nende tootlus rohkem või vähem majandusaasta aruande kaudu nähtavad kõigile. Arvestada tuleb, et portfelliaktsiate puhul (osalus alla 10% – toim) tekib äriühingu kasutamisel dividendide topeltmaksustamine, kuid investeerimiskonto kasutamisel seda muret pole.“

Tingas lisas, et investeerimiskonto puhul ei sõltu bürokraatia ja deklaratsioonis deklareeritava info maht väärtpaberitehingute arvust, vaid üksnes investeerimiskonto sissemaksete ja väljamaksete arvust.

Tavakorras tuleb eraisikul paraku kõik kasumlikud väärtpaberite müügitehingud deklareerida,“ nentis ta. „Samuti teeb äriühingu puhul väärtpaberitehingute arvestuse ära raamatupidaja tavapärase raamatupidamisteenuse raames ja omanik ei pea sellega end vaevama.“

Seega sobib investeerimiskonto tema hinnangul neile, kel on palju väärtpaberitehinguid, kuid äriühingu vormi ei soovi kasutada. Kuna tuludeklaratsioonis ei säilitata infot selle üle, kas mingi väärtpaber või milline osa neist on investeerimiskonto süsteemis, siis soovitas Tingas teha ise vastavad märkmed ja neid säilitada. Sama kehtib ka tavasüsteemis näiteks FIFO või kaalutud keskmise meetodi kasutamise korral.

Äriühingu plussid

Kui võrrelda äriühingut ja investeerimiskontot, siis üks äriühingu eelis on tema sõnul see, et investeeringute tegemine pole piiratud täpselt määratletud finantsvaraga, vaid investeerida võib kuhu iganes (kinnisvara, väärismetallid, kunst – toim).

Samuti on äriühingu eeliseks laialdasemad võimalused ettevõtlusega seotud kulude arvestamisel, sest eraisikuna investeerides saab arvesse võtta vaid konkreetseid väärtpaberite ostu ja müügiga seotud kulusid. „Isegi konto hooldustasusid ega portfellihaldaja edukustasusid ei saa tulust maha arvata,“ tõi Tingas näite. „Keerukamate ja mahukamate investeeringute puhul on osaühing arvatavasti sobivam vorm ja sellega kaasnev bürokraatia ja kulud ei nulli saadud kasumit.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt