Väärtpaberitulu deklareerimisest, puust ja punaseks

Investeerimiskonto eelis suureneb aktiivselt kaubeldes Nordea säästu- ja investeerimistoodete juht Anton Skvortsov

Peamine investeerimiskonto eelis seisneb selles, et see annab võimaluse teenitud tulu täies mahus reinvesteerida. Selline võimalus on pikaajalise investori jaoks väga kasulik, kuna suurendab liitintressi mõju portfelli väärtuse kasvule.

Näiteks kui investeeringu pealt on saadud 1000 eurot tulu, siis investeerimiskonto puhul saab investor kogu summa järgmisesse investeeringusse suunata. Tavakonto puhul aga peab enne tulumaksu maha võtma, mille tõttu investeeringusse läheb ainult 800 eurot. Nüüd kui see uus investeering teenib näiteks 20% tulu, siis investeerimiskonto puhul saab investor 200 eurot ja tavakonto puhul 160 eurot. Kui sellisel hetkel investeerimine lõpetada ning kõik maksud ära maksta, siis investeerimiskonto puhul jääb investori puhtaks kasumiks 960 eurot ja tavakonto puhul 928 eurot.

Suuremate summade ning aktiivsema kauplemise puhul suureneb ka investeerimiskonto eelis. Nagu ülaltoodud näitest näha, on investeerimiskonto kasulik aktiivsema kauplemise puhul. Seega kui inimene plaanib ainult üks kord investeerida ja rohkem tehinguid ei tee, siis sellise investori puhul pole investeerimiskonto vajalik. Kui aga inimene plaanib kas või aeg-ajalt väärtpaberitehinguid teha, on investeerimiskonto temale kasulik. Kindlasti tuleb aga enne investeerimiskonto kasutamist selle loogika selgeks teha.

Millised on peamised väärtpaberitulu deklareerimist puudutavad küsimused, mille üle inimesed iga aasta pead murravad?  Vastab Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas

Üks tavapärane küsimus, mis ikka tekitab probleeme, on finantsvara määratlemine. Kuna investeerimiskonto kaudu saab osta vaid finantsvara mõistele vastavaid finantstooteid, siis siin eksida ei tohi.

Lisaks on problemaatilised investeerimiskonto pärimisega ning investeerimiskonto omaniku residentsuse muutumisega seotud küsimused.

Varem valmistasid probleeme ka valuutatehingud investeerimiskontol, kuid 2015. aastal jõustunud muudatustega see probleem kadus.

Keerulised on ka need deklaratsioonid, kus tuleb deklareerida välismaa pangas olevaid väärtpaberitehinguid.

Dividendide topeltmaksustamine on tüüpiline probleem äriühingu kaudu börsil investeerijatele.

Kui investeerimiskonto on pangas, kus pole kontohooldustasusid, siis maksuameti tuludeklaratsioonivorm ei taha „uskuda“, et kontol liikumisi ei olnud, ja andis näiteks eelmisel aastal veateate.