Äripäev Omahas: Buffett näitas taas tippvormi

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 2. mai 2016 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripäev Omahas: Buffett näitas taas tippvormi
Warren Buffett laupäeval Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul ajakirjanike piiramisrõngas.Foto: Reuters/Scanpix
Investorid, kes valutavad südant Warren Buffetti (85) tervise ja vanuse pärast, said nädalavahetusel Omahas Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul oma murele leevendust – nii Buffett ise kui ka tema kauaaegne partner Charlie Munger (92) pakatasid energiast ning andsid küsimuste-vastuste voorus korraliku lahingu.
Juba koosoleku alguses lubas Buffett välja, et lõunapausi eel avaldab ta kõige olulisema investeerimist puudutava õppetunni.
Maailma ühe suurema konglomeraadi juht andis hakatuseks kiire eelvaate Berkshire’i esimese kvartali tulemustele, nentides, et Texase rahetormide tõttu oli rohkem kindlustusmakseid kui tavaliselt. Ta lisas, et ka raudteeüksuse tulemused on kannatanud ning leidis, et tõenäoliselt pole ses osas tänavu paranemist oodata. Raudteeveod on sel aastal kahanenud 8% võrra eeskätt toidu, kütuse, toornafta ja muude toorainete vedajate vähenenud nõudluse tõttu.
Ainus välisoht on terror
Buffett kordas koosolekul ka tänavuses aktsionäridele saadetud kirjas öeldut, et tema hinnangul ei ole edasikindlustusäri järgmise 10 aasta jooksul sama hea, kui see on olnud viimasel kümnendil. Tema sõnul vähendavad sektori äride paindlikkust madalad intressimäärad, mis muudab raha omamise kallimaks.
Warren Buffett
Warren Edward Buffett sündis 30. augustil 1930. aastal Omahas Nebraska osariigis.
Tema isa oli kohalik börsimaakler, kes valiti 1942. aastal USA Kongressi, misjärel kolis perekond Washingtoni.
“Omaha oraakel” ostis oma esimesed aktsiad juba 11aastasena.
Nooruspõlves teenis Buffett raha muu hulgas ajalehepoisina ja ukselt uksele müügiga.
1930ndate suure depressiooni ajal sirgunud Buffett on tuntud tagasihoidliku kulutajana – ta elab endiselt oma 1958. aastal 31 500 dollari eest soetatud majas.
Ta on õppinud Whartoni ärikoolis Pennsylvanias ja lõpetanud Nebraska ülikooli ärikorralduse erialal. Magistrikraadi omandas USAs Columbia ülikoolist, õppides läinud sajandil väärtusinvesteerimise isaks tituleeritud Benjamin Grahami juures.
Forbesi miljardäride edetabeli järgi on Buffett 68,5 miljardi dollari suuruse netoväärtusega maailmas rikkuselt kolmas inimene, Bill Gatesi (76,9 miljardit) ja Amancio Ortega (69,8 miljardit) järel.
Ta on aastate jooksul annetanud heategevuseks miljardeid dollareid ning 2006. aastal teatas, et annetab pea kogu oma varanduse heategevuseks, eeskätt heategevusfondile Bill & Melinda Gates Foundation.
Tal on kaks poega ja tütar.
Kõigele vaatamata on tema kinnitusel Berkshire’i kindlustusäri konkurentidega võrreldes paremas seisus. „Meil on rohkem paindlikkust,“ tõdes vanameister, vihjates, et tema juhitud konglomeraadil on kindlustustegevuse raha edasi investeerimisel konkurentidest oluliselt rohkem võimalusi. Küll muudavad nullintressid Buffetti kinnitusel uute äride omandamise kallimaks, kui see oleks kõrgemate intresside juures.
Ainus väline oht, mis Buffettit Berkshire’i tulevikku vaadates tõsiselt muretsema paneb, on võimalikud terrorirünnakud või küber-, bio- ja keemiarünnakud. Need käsikäes tuumaohuga. Ta selgitas, et statistiliselt on pea vältimatu, et lõpuks midagi koledat juhtub. „See on innovatsiooni suur miinus,“ nentis ta.
Rangelt varem paika pandud küsimuste voorus (laval esitasid küsimusi kolm varem kindlaksmääratud ajakirjanikku, kolm analüütikut ning samal hommikul loosiga valitud aktsionärid publiku seast) tunti muret sellegi pärast, et Berkshire on kaldunud kõrvale oma esialgselt kursilt ja hakanud ostma tohutuid kapitalikulusid nõudvaid ettevõtteid.
Suur kasv pani strateegiat muutma
„Kui meie olukord muutus, muutsime oma meelt,“ pani Berkshire’i asejuht Munger saali naerma. „Aeglaselt ja tõrksalt,“ lisas Buffett, kelle sõnul Berkshire küll sooviks osta ettevõtteid, mis ei oleks nii kapitalimahukad, kuid neid on üha raskem leida. Tema sõnul oleks alternatiiv osta ettevõtteid, mis vajavad vähem kapitali ning see omakorda tähendaks naasmist väiksemate summade haldamise juurde – see on midagi, mida ta tõsimeeli ei arutaks.
Berkshire Hathaway
Warren Buffett omandas kiratsevas tekstiiliettevõttes Berkshire Hathaway enamusosaluse 1960ndate keskel ning on sellest praeguseks kasvatanud ühe maailma suurima konglomeraadi.
Berkshire ja selle tütarfirmad hõlmavad suurel hulgal kõige erinevamaid ärivaldkondi, alates kindlustus- ja kommunaalteenustest kuni kinnisvara, raudteekaubaveo, panganduse ja jaemüügini.
Ettevõttel on üle 120 miljardi dollari eest aktsiainvesteeringuid.
Läinud aastal tegi ettevõte oma seni suurima, ligi 37 miljardi dollarilise tehingu, võttes üle Ühendriikide tööstusettevõtte Precision Castparts.
Mullu kasvas Berkshire’i puhaskasum 21% võrra, 24,08 miljardile dollarile.
Ettevõtte turuväärtus on ligikaudu 362 miljardit dollarit.
Berkshire’i A- ja B-aktsiad on noteeritud New Yorgi börsil ning leitavad sümbolite BRK.A ja BRK.B alt.
Ta meenutas aegu Berskhire’i ajaloost, kui näiteks ajaleheäris oli võimalik teenida väga väikeste investeeringute juures suuri summasid, mida sai siis kohemaid mujale investeerida. Seevastu näiteks energiafirma Berkshire Hathaway Energy ja üht riigi suurimat raudteedevõrgustikku omav BNSF Railway vajavad igaks liigutuseks suuri, miljarditesse dollaritesse küündivaid investeeringuid. Neilt ettevõtetelt teenitav kapitalitu on tema hinnangul siiski korralik, ehkki mitte erakordne.
Nagu mitmel korral varemgi, möönis Buffett, et Berkshire’i kasvu põhivaenlane on suurus, ent ta ei näe enda hinnangul ühtki põhjust, miks maailma läbi aegade ühel edukamal ettevõttel peaks järgnevatel kümnenditel senisest kehvemini minema. Oma sõnadele kaalu andmiseks ei olnud ta kitsi kiitma nii Berkshire’i tütarfirmade juhte kui ka ettevõttele edu taganud firmakultuuri.
Buffetti lemmikülemus
Tõsisemate - maailma majanduse käekäiku, Berkshire’i tütarfirmade ning aktsiaosalusi puudutavate - küsimuste kõrval ei puudunud koosolekul pehmemad teemad. Muu hulgas uuris üks hispaanlasest aktsionär publiku seast, kas investeerimisgurud teeks elus õnne otsimisel tagantjärele midagi teisiti.
„Ei kujuta ette, et keegi oleks minust õnnelikum, enam paremaks minna ei saa,“ vastas talle laval rõõmsalt kirsimaitselist Coca-Colat rüüpav ja maapähklimaiust krõbistav Buffett. „Otsustasin väga vara elus, et mu lemmikülemus olen mina ise. Minust oleks väga kohatu millegi üle nuriseda. Kui ärielust rääkida, siis ma ei usu, et oleksin tekstiiliettevõttega alustanud.“
Vastust ei jäänud võlgu ka Munger, kelle sõnul kahetseb ta, et ei saanud targaks nii kiirelt, kui olnuks võimeline. „Kuid ka selles peitub õnnistus: nüüd, kui ma olen 92aastane, on mul järel palju rumalust, mille kallal tööd teha.“
Kui palju on teie panga klientide seas Berkshire Hathaway A- ja B-aktsia osanikke?
Alo Vallikivi, LHV maaklertegevuse juht
Arvestades A-aktsia hinda (219 000 USA dollarit – toim), siis võin julgelt väita, et selle vastu on klientide huvi olematu. Aktsia likviidsus ja hind on investorite jaoks hirmutav. B-aktsia (145,48 dollarit) vastu tuntakse elavat huvi ning kuigi tegemist ei ole väga kaubeldud aktsiaga, siis pikaajaliste investorite jaoks on see tihti isegi portfellihalduse teenuse asendajaks. Väiksemate summadega investoritel on tihti kaks valikut, kas investeerida Berkshire’i B-aktsiasse või ETFi, mis investeerib Standard & Poor’s 500 indeksi aktsiatesse. Päris Apple’i populaarsust aktsia pole saavutanud, kuid just eelkõige pikaajaliste investorite jaoks on see vägagi populaarne investeerimisvalik.
Mart Siilivask, Swedbanki pressiesindaja
A-aktsiat omavad väga vähesed kliendid, B-aktsia on mõistagi populaarsem. Klientide hulk, kes A- või B-aktsiat omavad, on siiski üsna tagasihoidlik, Apple’iga ei saa kuidagi võrrelda.
Kuidas tunda uhkust Coca-Cola üle?
Tänavugi ei pääsenud miljardäridest investoritandem kriitikast Berkshire’i kauaaegse osaluse (ligi 9% – toim) tõttu Coca-Colas. Küsija nurises, et varasematel aastatel on Buffett Coca-Cola terviseriske puudutavatest arupärimistest üle libisenud iseenda pikaealisust eeskujuks tuues, ehkki teadusuuringud näitavad, et karastusjoogi tarbimisega võib kaasneda rida tõsiseid tervisehädasid.
„Palun selgita, miks meie, Berkshire Hathaway aktsionärid, peaksime Coke’i omamise üle uhked olema,“ uuris küsija järeleandmatult. Vanameister naasis taas äraproovitud relvade juurde ning andis mõista, et tarbimisvalikud on igaühe enda teha – tema soovib saada osa oma päevasest kaloriportsjonist just menukast suhkruveest. Ta naljatles, et kalorite tarbimise põhjal moodustab koola temast veerandi ning ta eelistab saada oma kalorinormi täis asjadest, mis teevad süües meele heaks.
Ka ei olevat talle keegi veenvalt ära tõestanud, et kui ta hakkaks ühtäkki rämpstoidule eelistama vett ja brokkolit, elaks ta suurema tõenäosusega 100aastaseks. „Arvan, et kui sa oled iga päev õnnelik, siis sa ka elad kauem,“ tõdes Buffett. Koosolekul dieetkoolat limpsinud Munger märkis omakorda, et on lapsik ja rumal rääkida toote miinustest, mainimata eeliseid.
Küll märkis Munger, et kasiinode ja tubakaäriga nad raha ei teeni. „Me tahame, et inimesed meist hästi arvaks,“ kinnitas ta.
Trumpi pärast muret ei tunne
Ei kulunud kaua, mil küsimuste-vastuste maraton jõudis päevapoliitiliste teemadeni: kuidas võiks vabariiklaste leeris USA presidendiks kandideeriv Donald Trump Berkshire’it kahjustada? „See ei oleks kõige suurem probleem,“ torkas varem korduvalt demokraatide partei presidendikandidaadile Hillary Clintonile tugevat poolehoidu avaldanud Buffett ja kutsus vastusega saalis esile tugeva naerupahvaku.
Berkshire Hathaway aktsionäride tänavune aastakoosolek.Foto: Reuters/Scanpix
Tema kinnitusel on Clintoni või Trumpi valimisvõit äärmiselt tõenäoline ning kummalgi juhul ei oleks sel Berkshire’i tegevusele suurt mõju. Ta kordas varmalt aasta alguses aktsionäridele saadetud kirjas avaldatud optimismi USA majanduse pikaajaliste väljavaadete suhtes, mida pikemas perspektiivis ei suuda tappa ükski presidendikandidaat ega president.
Ent milline on siis ikkagi Buffetti kõige olulisem nõuanne investoritele? Selle võib kokku võtta järgnevalt: ära maksa investeerimisnõustajatele ja investeeri pigem madalate kuludega S&P 500 indeksfondi. Buffett pühendas varemgi korduvalt kiidetud idee tutvustamisele mõnegi minuti.
Tuld riskifondidele
Nimelt sõlmis Omaha oraakel juba 2008. aastal varahaldusfirmaga Protégé Partners miljoni dollari peale heategevusliku kihlveo, et järgmise 10 aasta jooksul näitab tema valitud indeksfond paremat tootlust kui kihlveopartneri valitud mis tahes aktiivselt juhitud riskifondid.
Ta kuvas suurele ekraanile vahekokkuvõtte, mis näitas, et tema valitud S&P 500 indeksfondi kogutootlus on 65,7%, riskifondide 21,9% vastu, ja kinnitas, et sõlmiks samasisulise kihlveo kõhklemata millal iganes.
Buffett märkis, et Wall Streetil on teenitud oluliselt enam raha tänu müügimehe oskustele kui investeerimisvõimetele. Ta tõdes, et riskifondid riisuvad tavaliselt hallatavatelt varadelt 2% suuruse haldustasu ning tagatipuks ka 20% kasumist, ja nentis, et tema jaoks on see uskumatu.
„Eeldatavasti targad inimesed - üldiselt rikkad inimesed - palkavad konsultante. Ja mitte ükski konsultant maailmas ei ütle sulle, et osta S&P indeksfondi ja istu järgmised 50 aastat,“ rääkis ta. „Sa ei saa niiviisi konsultant olla ja kindlasti ei saa sa sedasi aastatasu.“
Läinud laupäeval toimunud üle kuue tunni pikkune küsimuste-vastuste voor on investeerimismaailma aasta oodatumaid sündmusi, mis toob umbes Tallinna-suurusesse vaiksesse USA linnakesse kokku kümneid tuhandeid aktsionäre kogu maailmast. Esimest korda Berkshire’i enam kui poole sajandi pikkuses ajaloos kanti koosolekut Yahoo Finance’i vahendusel ka veebis üle.
Videot üritusest saab vaadata siit. Buffetti sõnul avaldatakse Berkshire’i esimese kvartali tulemused sel nädalal.
Buffett aitab kooliraha kokku hoida
Jaak Roosaare, Berkshire Hathaway aktsionär (omab B-aktsiaid)
Mäletan, et sattusin Buffetti kirjade otsa keskkoolis ja üritasin neid läbi närida, kuid väga aru ei saanud. Taasavastasin need pärast ülikooli ja lugesin aasta-aastalt järjest läbi. Tunne oli selline, et õppisin just investeerimise ja ärijuhtimise kohta vähemalt sama palju kui kuue aastaga ülikoolis. Sellest alates olen igal aastal pikisilmi uut Warreni kirja oodanud. Kindlasti soovitan kõikidele Berkshire’i fännidele ka Buffetti kõige põhjalikumat biograafiat "Snowball" – olen selle ise igal aastal jõulude paiku uuesti läbi lugenud ja iga korraga läheb raamat paremaks. YouTube’is on saadaval ka kümned videod Buffetti esinemistest ja vähemalt kaks eluloofilmi.
Hiljuti leidsin internetiavarustest üles ka Buffetti esimesed kirjad oma investoritele (aastatel 1957–1970). Hämmastav, kuidas üks inimene on suutnud nii pikalt ühes valdkonnas edukas olla! Usun, et iga alustav investor peaks hoolega kõik Buffettiga seotud materjali läbi tudeerima – see hoiaks kokku palju kooliraha. Minu enda jaoks on olulisim mõte Buffettilt see, et aktsia hind ja aktsia väärtus on erinevad asjad ja pikaajaline investor peaks turulanguse üle tundma rõõmu. Ka on mulle hingelähedane põhimõte, et kasum reinvesteeritakse ja investeeringuid vaadatakse ärijuhtimise vaatenurgast.
Olen ka enda pikaajalise investeerimisportfelli üheks nurgakiviks valinud Berkshire’i aktsiad, mida aasta alguses pakuti päris soodsa hinnaga. Mulle meeldib, et saan indeksfondisarnase hajutatuse, kindlustusest tuleva finantsvõimenduse ja maailma parima corporate governance’i ilma, et peaksin selle eest kellelegi sentigi maksma. Usun, et 10–20 aasta pärast teenib minu tänane Berkshire’i positsioon mulle korralikku dividenditootlust, ja olen rõõmuga valmis aktsiaid odavamalt hinnalt juurde ostma. Selleks olen müünud Berkshire’i aktsiale ka put-optsioone – nii, et mulle makstakse selle eest, et ootan hinna langust.
Ilmselt on Berkshire’i suurim probleem paisuv kapital. Warreni lahkumine peaks hinnas juba ammu sees olema ja pigem usun, et vanahärra veab Coca-Cola dieedil välja 90+ aastani. Aga ettevõtte pink on pikk ja näiteks uute investeerimisjuhtidega olen ma üliväga rahul. Soovitan lugeda ka raamatut „Berkshire Beyond Buffett“, seal on riskidest päris palju juttu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum