Kuigi mitmel puhul on väidetud, et hilinemine ehk tähtaegadest üle minemine võib näidata seda, et Tesla pole just efektiivseima organiseeritusega ettevõte, on neid, kes leiavad, et just see on talle edu toonud.
Musk ise kergitas oma strateegialt katet möödunud nädalal, mil ta käis välja Model 3 väljalaskekuupäeva: 1. juuli 2017. Pärast kuupäeva nimetamist lisas Musk kohe ka kommentaarina, mida ta tegelikult nimetatud kuupäevast arvab. „Kas me ka tõesti jõuame alustada seeriatootmist järgmise aasta 1. juulil? Loomulikult mitte,“ lausus ta. „Selle nimel, et me jõuaksime tootmisega päriselt alustada järgmise aasta lõpus, oleme me seadnud endale eesmärgi seda teha järgmise aasta keskpaigas. Seda selleks, et hoida inimesi pinge all, nii ettevõttesiseselt kui -väliselt,“ selgitas Musk.
Muski bluffimine kuupäevadega on teiste ettevõtetega võrreldes omanäoline just seetõttu, et ta ütleb selle ka avalikult välja. Seetõttu ei saa tähtaegadest üleminemist pidada valetamiseks. Seda võib taaskord illustreerida näitega möödunud nädalast, kui Musk väitis, et Tesla tahab elektriautode aastase tootmise praeguse 50 000 auto tasemelt viia 500 000 autoni. Ja seda vaid kahe aastaga! Ehk siis aastal 2018 peaks Tesla tootma 500 000 autot aastas.
Tegu on märkimisväärse muudatusega just ses mõttes, et mõni aeg tagasi käis Musk välja idee, et 500 000 elektriauto tootmise tase saavutatakse aastaks 2020. Juba siis väitis Wall Street, et mees on ülemäära optimistlik.
Mängib investoritega
„See on investoreid silmas pidades väga agressiivne ning valmistab neile pettumuse,“ lausus UBS AG analüütik Colin Langan.
JPMorgan Chase’i analüütik Ryan Brinkman märkis, et Tesla taolise hilinemisstrateegia taga võib näha ettevõtte soovi rohkem kapitali kaasata.
„Me üldiselt pooldame agressiivseid eesmärke,“ sõnas RBC Capital Marketsi analüütik Joseph Spak. „Siiski, Tesla tahab oma aktsiatesse investeerijatelt, et nood saaksid aru ettevõtte keerukast tootmistegevusest. See tekitab nii kõrgenenud ootusi kui samas ka hirmu,“ jätkas Spak.
Erinevalt Teslast kipuvad mitmed teised ettevõtted kasutama just vastupidiseid meetodeid ehk jõuavad toote valmis enne ametlikku valmimistähtaega ning püüavad sel moel investoreid meeldivalt üllatada.
Strateegia puudused
Muski strateegial on ka mitmeid miinuseid. Kui ettevõte on seadnud tähtaja liiga varajaseks, võib see omakorda tähendada, et töölised on liialt kurnatud ning see võib ettevõttele kätte maksta ajal, mil ta seda kõige vähem ootab.
Samuti võib ülemäära optimistlik eesmärk mõjutada negatiivselt aktsia hinda. Viimane leiab Tesla puhul ka tõestust. Kui ettevõte käis möödunud nädalal 2018. aasta tähtaja välja, leidsid paljud investorid, et see on liiga ambitsioonikas ning aktsia hind langes.
Eelneva vastuargumendiks saab välja tuua aga asjaolu, et kuigi aktsia hind kukkus, leidis enamik autoentusiastidest, et Teslasid hakatakse tulevikus palju rohkem müüma. Näiteks käis Spak välja suisa stsenaariumi, et aastal 2020 müüakse 620 000 Teslat. Seda on aga rohkem kui Muski mainitud aastane tootmiskogus.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.