Tallink sõuab hoolimata vastutuultest kindlalt

09. november 2017, 15:00
Tallink Superstar
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171109/BORS/171109716/AR/0/AR-171109716.jpg
Ainult tellijale

Tallink suutis möödunud kvartalis suurendada nii käivet kui kasumit, seda hoolimata tihenenud konkurentsist Läänemerel.

„Lipulaevale kohaselt väga head tulemused,“ rõõmustas riigikogu majanduskomisjoni aseesimees ning investorina 33 400 Tallinki aktsiat omav Toomas Kivimägi. „Müügitulu Tallinna-Helsingi liinil tihenenud konkurentsi tõttu suvekuudel küll vähenes, ent puhaskasum suurenes 6 protsenti,“ kommenteeris ta Eesti ja Soome vahelisel liinil toimuvat.

Ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, kellele kuulub 12 070 Tallinki aktsiat, on ettevõttega rahul. „Ma ei ole küll investor, kes iga päev uudiseid jälgib ja pidevalt kaupleb ning tehinguid teeb, kuid olen panustanud sinna, kus näen kasvupotentsiaali,“ viitas ta sellele, et on Tallinki suhtes positiivselt meelestatud. „Minu jaoks on investeerimine pika perspektiivi teema,“ kirjeldas ta oma strateegiat.

Tugev kvartal

„Investoritel on põhjust Tallinki kolmanda kvartali tulemustega igati rahul olla, kasumi kasv oli korralik ja see kasvas kiiremini kui käive,“ rõõmustas ka reformierakondlasest riigikogu liige, 63 000 Tallinki aktsiat omav Aivar Sõerd.

Majandustulemustest selgub, et möödunud kvartalis vedas Tallink koos oma tütarettevõtetega kokku 2,9 miljonit reisijat, mida on 2 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Seejuures suurendati käivet 3,3 protsendi võrra, 282,7 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas aga võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga pea 12 protsenti, 47,8 miljoni euroni.

„Eelmise aasta detsembris vahetasid mitmed laevad opereeritavat liini ja sellega kasvas nende liinide veovõimekuse kasv,“ selgitas Tallinki finantsdirektor Veiko Haavapuu kontserni käivet ja kasumit mõjutanud asjaolusid. Kivimäe viidatud Tallinna-Helsingi liini käibe vähenemist põhjendas Haavapuu aga kruiisilaevade arvu vähenemisega. „Möödunud kvartalis opereeris Tallinna-Helsingi kruiisiliinil üks laev, eelmisel aastal kaks, suurenes ka konkurents,“ rääkis Haavapuu.

Lisaks kinnitavad Tallinki möödunud kvartali tulemused Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juhi Marek Randma paari nädala taguses „Börsipäeviku“ saates välja käidud teooriat, mille kohaselt toetab kontserni vähenev võlg tulevikus suuremate dividendide maksmist. Täpsemalt vähenes Tallink Grupi netovõlg lõppenu kvartalis 18,6 miljoni euro võlla ja oli kokku 635,2 miljonit eurot.

Oodatakse ka tugevat aastat

Möödunud kvartali tulemuste põhjal on Sõerd aga optimistlik ka Tallinki kogu 2017. aasta tulemuste suhtes. „Kolmas kvartal on kogu aasta majandustulemustele määrav, sest selle sees on aasta majandustegevuse kõrghooaeg – seega annab see kinnitust, et praegune aktsia hinnatase börsil on õigustatud ka sõltumata uute strateegiliste investorite leidmisest ja võimalikust tuleviku ülevõtupakkumisest,“ viitas Sõerd sellele, et võimalik ülevõtt ei pruugi laevafirma aktsia hinnas praegu veel täielikult kajastuda.

Positiivseid tulemusi toetab ka riikide majanduste kasvufaas, kus kasvuootused püsivad, investeeringud on end õigustanud ja firmat juhitakse õigel kursil. „Seetõttu kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ka kõik Tallinki ärivaldkonnad – restoranid ja kauplused, piletimüük ning kaubaveo käive,“ tõi Sõerd välja.

Ka Kivimägi on Tallinki aasta viimase kvartali osas optimistlik. „Viking Line’i katamaraan siis ei sõida, ehk eelneva taustal pole vähimatki põhjust arvata, et kontserni tulemused muutuksid kehvemaks,“ leidis ta. „Esimese kolme kvartaliga on eelmise aasta kasuminumber ületatud, ehk ka aasta kokkuvõttes 15-20protsendiline kasumikasv on täiesti võimalik,“ märkis Kivimägi.

Lisaks süstib Kivimägisse usku see, et ka tiheda konkurentsi tingimustes suudetakse hästi toime tulla. „Kuigi reisijate arv kasvas kolmandas kvartalis Viking Line’i katamaraani tõttu „vaid“ 2 protsenti, oli puhaskasumi tõus vaatamata sellele 11,7 protsenti,“ tõi ta näite. „Tunnustan veel kord ka Tallinki meeskonna professionaalsust ja tulemuslikkust ennekõike kulude juhtiimisel, mille kinnistuseks on puhaskasumi marginaali kasv 16,9 protsendini.“

Leidub ka riske

Võimalike Tallinkit mõjutavate riskidena näevad investorid aga kütuse hinna ja alkoholiaktsiiside tõusu. „Esimene suurendab mõnevõrra kulusid, teine vähendab tulusid,“ leidis Kivimägi. „Samas suurt pilti see niipea ei muuda,“ oli ta optimistlik ja lisas, et ootaks lähiajal ka uudiseid „strateegiliste võimaluste leidmise kohta“.

Sõerd peab aga Tallinki suurimaks murekohaks endiselt tihedat konkurentsi Läänemerel, palgasurvet ning nafta hinna kasvu. „Eesti maksupoliitika tulemusena võib ennustada, et järgmisel suvehooajal avab Tallink juba regulaarsema Helsingi-Riia liini,“ nägi Sõerd valitsuse ohuna tunduvas poliitikas laevafirmale aga hoopis võimalust. „Talvekuudel ei tasu see liin pika vahemaa ja sellest tuleneva suure kütusekulu tõttu veel ära,“ oli ta veendunud.

Samuti võib lähiajal Tallinkit mõjutada äsja lahvatanud skandaal, mille kohaselt jäid Tallink Silja meelelahutajad ilma töötasuta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. November 2017, 14:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing