• OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,21%6 642,94
  • DOW 300,33%46 104,77
  • Nasdaq 0,16%22 599,33
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,76
  • OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,21%6 642,94
  • DOW 300,33%46 104,77
  • Nasdaq 0,16%22 599,33
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,76
  • 27.02.19, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meedia: Vene oligarh pesi Eestis miljardeid

Rootsi ajakirjanikele lekkinud andmed Swedbankis toimunud rahapesu kohta näitavad, et patustajate seas oli ka Ukraina president Viktor Janukovitš.
Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud leidsid, et kokku 5,8 miljardi USA dollari mahus kahtlast raha on liikunud läbi Swedbanki kontode Balti riikides.
  • Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud leidsid, et kokku 5,8 miljardi USA dollari mahus kahtlast raha on liikunud läbi Swedbanki kontode Balti riikides.
  • Foto: Andras Kralla
Oktoobris raius Swedbank kaljukindlalt, et nemad on Balti rahapesuskandaalist puhtad. Tänaseks on Rootsi ajakirjanike kätte jõudnud andmetest võimalik järeldada, et Rootsi vanimas pangas polnud asjad sugugi korras. Rootsi telekanal SVT avaldas detaile raportist, mille järgi liikus 2007. ja 2015. aasta vahel Swedbanki ja Danske Banki vahel 5,8 miljardit USA dollarit, millest 26 miljonit dollarit võis olla pärit Sergei Magnitski avastatud maksupettusest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele