Kinnisvaraturg pole saavutanud potentsiaalist pooltki

Praegu näeb Michelozzi Pro Kapitali müügistatistika pealt, et suurem osa elamukinnisvarast ostetakse isiklikuks elukohaks ning investeerimistegevus märkimisväärset osakaalu ei moodusta. See pakub stabiilse ja turvalise kasvu, kuid mitte piisava hinnakasvu. „Kindlasti tuleb aeg, mil turgu mõjutab investeerimissektor ja ma olen päris kindel, et siis hakkavad hinnad palju rohkem kasvama kui praegu,“ rääkis Michelozzi.

Balti pealinnade kinnisvara arengus ta teel karisid ei näe. „Siinne turg on väga puhas ja mullistumist pole kuskil näha, seega usun, et kasvamiseks on ruumi ilma suure riskita,“ rääkis Michelozzi. Ta märkis, et kindlasti kasvab vahel turg kiiremini ja vahel aeglasemalt, kuid see on tema sõnul normaalne. „Kindlasti ei näe ma mingit mulli,“ tõdes ta.

Et majanduse ja kinnisvaraturu kasvust osa saada, tehakse Pro Kapitalis tööd, et arendada nii palju kui võimalik, rääkis Michelozzi. „Meie äri pole kindlasti kiire äri,“ nentis ta samas. „Peame turust aru saama, arendama, müüma, muutma, rentima – see kõik võtab aega, kuid oleme olukorraga väga rahul.“ Arendustega jätkatakse Tallinnas, Riias ning Vilniuses.

Juhi sõnul on ettevõte väga heas vormis. 2008.–2013. aasta kriis suudeti Michelozzi sõnul edukalt ületada. Peale seda oli väljakutse, kuidas uuesti arendama hakata, sest arendusettevõte polnud mitu aastat tegutsenud. Seega tuli tulemuste nägemiseks mitu aastat vaeva näha. „Lõpuks oligi 2018. aasta tõeline pöördepunkt, kuna elukondliku kinnisvara müüginumbrid ja uue kaubanduskeskuse avamine aitab meil parimal viisil jätkata,“ ütles Michelozzi.

Seisukohta, et T1 Mall of Tallinn sisenes juba küllastunud kaubanduskeskuste turule, Michelozzi ei jaga. Seda põhjusel, et Tallinna kaubanduspind ei jaotu ühtlaselt üle linna. „Kui minna teistele turgudele – Itaaliasse, Inglismaale, Saksamaale – on näha, et kaubanduskeskuste hulk on võib-olla siinsega võrreldav, kuid tänavapoodide hulk on täiesti erinev,“ lausus ta.

Selge on Michelozzi sõnul see, et jaeturg on muutuv ning uusi kaubanduskeskuseid ehitades tuleb silmas pidada ka e-kaubanduse arengut. „Kuid siiski ma ei arva, et inimeste tulevik on osta ainult kodust arvutiga,“ nendib ta. Kui Kristiine Keskuse ehitamise ajal oli tähtis anda inimestele poode, siis nüüd on lähenemine teine. „Kui minna T1 keskusesse, siis on näha, et me tahtsime anda midagi rohkemat kui puhtalt ostlemine,“ ütles Michelozzi ning lisas, et kaubanduskeskus peab olema pidevas arengus, mitte ei ole avamise päeval lõplikult valmis.

Püsiv rahavoog kaubanduskeskuse renditulust on loonud eeldused ka finantskulude vähendamiseks. Eelmise aasta lõpu seisuga oli ettevõttel kohustusi 144 miljoni euro eest, sellest 10,2 miljonit moodustavad vahetusvõlakirjad ning 28,5 miljoni euro väärtuses mitterkonverteeritavad võlakirjad. Kuigi konkreetset plaani pole avaldatud, ütles ettevõtte finantsjuht Angelika Annus jaanuaris, et kontakte on loodud finantsinstitutsioonidega väljaspool Eestit. "Samas ei välista me läbirääkimisi koduturul juhul, kui pakutavad tingimused sobivad,“ lisas ta.