• OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • 09.12.19, 08:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Coop Panga insaiderid märkisid veerand miljoni eest aktsiaid

Kõige suurema raha eest märkis aktsiat Coop Eesti endine juht ja praegune Coop Panga nõukogu esimees Jaanus Vihand.
Coop Panga kontor
  • Coop Panga kontor
  • Foto: Andras Kralla
Kokku märkis Coop Panga aktsiaid 15 siseringi kuuluvat isikut. Kõige enam märkis panga nõukogu esimees Jaanus Vihand, 30 000 aktsiat kokku 34500 euro eest. Talle järgnevad nõukogu liige Jaan Marjundi, Coop Panga riskijuht ja juhatuse liige Janek Uiboupin ja juhatuse liige Kerli Lõhmus igaüks 20 000 aktsiaga. Kokku märgiti aktsiaid 226 458 euro eest.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 06.12.19, 06:00
Soovitused esimeseks Coop Panga kauplemispäevaks
Esmaspäeval jõuavad Coop Panga aktsiad turule ning algab kauplemine. Pankadel on esimeseks kauplemispäevaks praktilisi näpunäiteid ja soovitusi.
Börsiuudised
  • 06.12.19, 06:00
Mis juhtub Coop Panga aktsiaga esimesel börsipäeval?
Kas esmaspäeval Tallinna börsil kauplemist alustava Coop Panga aktsia hakkab esimestel päevadel tõusma või langema – siin lähevad investorite arvamused lahku.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele