Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsuse Guajaana – bioloogi paradiis

    Loodushoidlikku mõtteviisi propageeriv ja noore looduskaitsja märgiga tunnustatud Tartu Ülikooli zooloogia magistrant Britta Kalgan muljetab oma õpirändest Prantsuse Guajaanasse, kust ta naasis alles mõned kuud tagasi.

    Bioloogiks õppimine pakub vaheldusrikkust, üllatusi igal sammul ja viib avastama kohti, kuhu enamik meist ei satuks. Just nii juhtus minuga, kui läksin Erasmuse kaudu Prantsuse Guajaana vihmametsadesse praktikale.
    Tasub märkida, et ehkki riik kuulub Euroopa Liitu, ei asu see mitte Euroopas, vaid Lõuna-Ameerika idaosas. Olime koos kursusekaaslase Merili Martverkiga esimesed, kes Eestist nii eksootilisse paika praktikale läksid. Tõsi, ehkki tudengitele suunatud Erasmuse programmiga saab praktikale minna paljudessse Euroopa ülikoolidesse, pole praktikavõimalused ülemerepiirkondades kuigi laialt levinud.
    Kumbki meist polnud varem Prantsuse Guajaanas käinud, kuid ei saa ka öelda, et tegemist oleks olnud tundmatus kohas vette hüppamisega. Mitmed meie tuttavad ülikoolikaaslased olid jaganud oma reisimuljeid ja seiklusi eksootilisest Guajaanast. Sealsetes metsades on ka Tartu Ülikooli loodusteadlased rassinud, rüganud ja seigelnud juba ligi 15 aastat. Ja kuigi kõik lood, mida olin kuulnud, tundusid nii toredad ja ahhetama panevad, polnud ma kunagi tabanud end mõttelt, et just sinna võiks ka mina ükspäev minna. Aga teadagi, elul on varuks üllatusi ning kui mulle tehti ettepanek minna lähistroopikasse vihmametsa avastama, siis jah-sõna ei lasknud end kaua oodata.
    Üks mu unistusi oli näha laisikut. Kolme kuu jooksul nägime vaid ühte. Neid on raske näha, sest laisikud, nagu nimigi ütleb, liiguvad vähe ja on tavaliselt kõrgel puu otsas.
    Põnevaimad asukad – staarmardikaid, kaimanid ja laiskloomad
    Kohalik prantslasest ülemus Fred võtab eestlasi avasüli vastu, eriti vihmaperioodil, kui kokku tuleb arvestatav hulk putukaturiste maailma eri paigust. Eestlaste maine on seal väga hea, meie teadmisi ja töökust hinnatakse. Üks meie tööülesandeid oligi tegeleda entomoloogiahuvilistega. Töö sisaldas erinevaid töölõike, alates putukate püüdmisest ning määramisest kuni ööpüükidel käimise ja taimede määramiseni välja. Valdav osa sel hooajal vihmametsa reisivatest putukahuvilistest turistidest olid tulnud püüdma titaansikku (Titanus giganteus), maailma suurimat siklast. Titaansikk näitab end vaid jaanuaris ja veebruaris. Eriti haruldaseks peetakse emast titaansikku. Üks meie külalistest väitis, et tal on neid kodus üle 90!
    Kohapeal viibides oli meil võimalik avastada ja nautida kõike, mida sealne loodus ja Prantsuse Guajaana pakuvad. Külastasime ka pesuehtsaid turistiatraktsioone. Just nii võiks nimetada kaimanite vaatamist. Õhtul minnakse paadiga jõele, kust otsitakse krokodilliliste hulka kuuluvaid loomakesi ning julgematele antakse võimalus ka neid ise käes hoida. Üks eredaimaid mälestusi oli ka visiit Kourou kosmodroomile, kus käisime mitu korda satelliitide orbiidile saatmist vaatamas. Samast jaamast on teele pandud ka ESTCube-1. Ja mis saab veel armsam olla, kui näha puul vedelevat laikslooma tema loomulikus keskkonnas, vaadates ise samal ajal süstiku starti?
    Vihmametsad on oi-oi kui üleromantiseeritud
    Minu arvamus troopikast muutus pärast praktikakogemust kardinaalselt. Vihmametsa ei tasu üleromantiseerida ega ka liialt karta, sest olles iga päev keset lõputuna näivat rohelust, harjub sellega kiiresti.
    Kui alguses sai kõiki ja kõike teatud määral peljatud, siis veidi aega hiljem mõistsin, et legende on rohkem kui tegelik elu seda pakub. Elusolendite nägemine oli pigem õnneasi. Ei vonklenud anakondad ega muud pisemad maod igal sammul ees ja taga ning akna taga ei jalutanudki jaaguarid, kes oma võimsa häälitsemisega öösiti magada ei oleks lasknud. Ent inimesele ohtlikke liike leiab vihmametsast kahtlemata rohkem kui kodumaalt, mistõttu ei tohi valvsust kaotada.
    Praktikat Prantsuse Guajaanas ei pea ma väärtuslikuks mitte seal loodud tutvustele – inimesi väga metsas ei kohanud –, vaid tänu empiirilistele tähelepanekutele. Kolm kuud Lõuna-Ameerikas suurendasid märkimisväärselt nii minu kui ka kõikide teiste sealviibinute silmaringi. Kogeda omal nahal looduse mitmekesisust, hulkuda puutumatus vihmametsas on väärtus omaette.
    Selline kaunis vaatepilt vaatas vastu matkarajalt. Tee viis vangikongidesse, kus hoiti Prantsusmaalt välja saadetud vange.
    Isiksus kujuneb läbi kogemuse
    Kodumaale tagasi naasmise järel olen mõelnud tehtud otsusele ja kogetule. Ei kahtese oma õpirännet hetkekski ning soovitan kõigile. Olge julged ning kasutage võimalust maailma avastada! Erasmuse õpiränne on üks suurepärane võimalus laiendada haridusteel silmaringi, saada elukogemus nig kujundada enda isiksust. Võib-olla saabki mõnest seal praktiseeritud tegevusest pärast õpinguid minu erialatöö, millega hakkan tulevikus lähemalt tegelema.
    Ka ei või kunagi ette teada, millal mõni välismaa tutvus võib kasuks tulla või kuidas üks või teine kogemus võib aidata huvipakkuva töökoha endale krapsamisel. Aga üks on kindel – mugavustsoonist välja astudes avastad enda jaoks hulgi uusi huvisid ja tegevusi! Just seetõttu mängibki õpiränne inimese isiklikul arengul nõnda tähtsat rolli.
    Aga need, kes otsustavad seiklema minna, ärgu jäägu oma kodumaale võõraks!
    2 küsimust
    Kuhu tahad tulevikus tööle minna?
    Näen ennast töötamas kohas, kus on võimalik vähemalt mingil määral vahetult looduse uurimisega kokku puutuda. Mind imponeerib kõige enam liikide ja diversiteedi kaitsmine ning säilitamine. Kus täpsemalt saan end arendama hakata, näitab lähitulevik.
    Kas näed end tulevikus tegutsemas Eestis või …?
    Töötada tahan kindlasti Eestis. Läheb vaja vaid lühiajalist kodumaalt eemalolekut, et mõista, kui palju on siin elamisel ja olemisel positiivseid külgi, mida igapäevaselt ei märka.
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.