Kliimaminister loodab fosforiidiga riigile sadu miljoneid kühveldada
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Kliimaminister Yoko Alender loodab, et pika arutelu ja kompensatsioonidega saadakse ka kohalike elanike vastuseisust ja hirmudest üle.
Foto: Liis Treimann
Täna tutvustas kliimaministeerium uute maavarade kaevandamise plaani, millega loodetakse Põhjamaade eeskujul Eesti jõukust kasvatada. Kasutusele võiks võtta nii fosforiidivarud kui ka maapõues leiduva magneesiumi, haruldased muldmetallid, vanaadiumi või rauamaagi. Nende maavarade nõudlus on rohe- ja digipöörde taustal Euroopas Liidus ja maailmaturul suur.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis eelmisel aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5 protsenti väiksem kui tunamullu.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.