Artikkel
  • Kuula

    Restoranitest: Odeon – kolm ühes

    Odeon on ühekorraga baar, restoran ja kaasaegne klubi. Tallinnas boheemlaste linnajao südames asuvale kohale sobivalt kulgevad nii sisekujundus kui ka köök ja söök mööda uusi radu.

    Koplis asuva Odeoni sisekujundus on suurlinlikult uudne ja ultramoodne.Foto: Raul Mee
    Restoranide, baaride, kohvikute ja igat muud laadi söögi- ja joogikohtade tiheduse poolest edestab Kalamaja-Kopli piirkond praeguseks kõik ülejäänud linnaosad ja astub ka vanalinnale tihkelt kandadele. Isegi kui vanalinnas ongi neid veel arvult rohkem, siis kohalike külastajate poolehoid kuulub kindlalt uutele eripärastele söögikohtadele. Nagu näiteks Odeon või selle naabermajas asuv taimetoidurestoran Tru.
    Nimi Odeon mõjub hiljutises tööstuspiirkonnas rohkem kui üllatavalt. Minu jaoks on Odeon eelkõige teater Pariisis. Paljude jaoks seostub see kindlasti kinoga, antiigihuvilised teavad ka Antiik-Kreeka populaarseid amfiteatreid. Ja nüüd siis meie Kopli baar-restoran-klubi.
    Sisekujundus on suurlinlikult uudne ja ultramoodne, mis nõukogudeaegse olematu arhitektuuri kõrval mõjub vägagi kontrastselt. Samas tundub kõik just selle kohaga sobivat. On viiteid 1970. aastatele, on kunsti, isemoodi taieseid ja eklektiline valik esemeid. Sisenedes tõmbavad tähelepanu sissepääsu kohal asuvad hiigelsuured retrolühtrid, sisekujundus on läbi mõeldud viimse salvrätitriibuni.
    Odeoni menüüsse kuulub ka pitsavalik.Foto: Raul Mee
    Esialgu huvitas mind muidugi kõige enam toit, aga joogikaart suutis sellele väärikat konkurentsi pakkuda. Kes armastab Franki ja Frank Undergroundi (baar-bistrood vanalinnas), see armastab ka Odeoni – nii Franki kui ka Odeoni loomise taga on ettevõtja ja Kõue mõisa omanik Mary Jordan. Nagu Frankis, on ka Odeoni kokteilimenüü justkui joogikunsti novelletikogumik, kus džinnide ja toonikute maitsenüansside lahtikirjutamisel pole sõnu kokku hoitud. Vähe sellest – teenindaja oli valmis juurdegi rääkima, pakkus (heast südamest, mitte raha eest) viimast uudisdžinni maitsta ja polnud kitsi kiitmast Eesti väiketootjaid.
    Võib keeruliseks minna
    Ühendkuningriigist pärit peakokk on kokku pannud uudse, jagamiseks mõeldud menüü, kus taimne tooraine on loomsega võrdne ja suurem osa roogasid sellised, mida teistest Eesti restoranidest ei leia. “Jagamine on hoolimine,” tutvustab menüü meil alles esimesi samme tegevat toidu- ehk taldrikujagamisprintsiipi. Hoogsalt arenev jagamismajandus on jõudnud ka restoranidesse: toiduportsjonid on suhteliselt väikesed, korraga tellitakse lauale neid palju ja jagatakse nii, et kõik saavad kõigest osa – enam-vähem nii nagu traditsioonilises Aasia restoranis.

    Odeon

    Toit-jook: 8

    Teenindus: 8

    Interjöör: 10

    Kokku: 26/30

    Aadress: Kopli 27, Tallinn

    Telefon: 527 2712

    Avatud: E–N 12–23, RL 12–03

    Pearoogade hinnavahemik: 4–12 eurot

    Peakokk: Ellery Powell

    Omanik: Odeon OÜ

    odeon.ee

    Uue asjaga käib enamasti kaasas ka mõningane segadus. Kõige raskem on aru saada portsjonite suurusest – kas kõhu saab täis ühest, kahest või kolmest roast? Menüü palju ei aita. Selge on see, et jaotuses “Näksid” olevad road kõhtu ei täida. Edasi tulevad “Fauna” ja “Floora” ja “Kõrvale”, aga nendega läheb juba keerulisemaks. Ilma “Kõrvale” jaotuseta “Floorast” ja “Faunast” täit mõnu ei pruugi saada, küll aga sobib omavahel kombineerida “Floorat” ja “Faunat”.
    Lambakebabi kõrvale valisime “Odeoni kuulsa lehtkapsasalati”, kus maitset ning mahtu oli küllaga. Lauakaaslase kalatakod olid küll maitsvad, kuid suure mehe jaoks väiksevõitu, nii et salati jagamine osutus lausa hädavajalikuks.
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.