Investor Toomas: miks ma ei koli kauplemisplatvormile?

„Lugesin, et investor Toomas kaalutleb, kas hoida oma välismaiseid väärtpabereid Swedbankis või liikuda üle LHV panka, kus on küll kõrgemad teenustasud, kuid kus dividendidelt tuleb vähem makse maksta,“ kirjutas Raido. „Juulis ilmus Äripäevas artikkel, mis tutvustas maaklerifirmasid LYNX Broker ja Interactive Brokers, millel olevat soodsamad teenustasud kui Eestis tegutsevatel pankadel – seega, miks investor Toomas midagi neist ei vali?“ tundis Raido huvi.

„Kuuldes, et LYNXis ei ole kuutasusid, tundus ahvatlev alustada USA börsidel kauplemist,“ jätkas seni vaid koduturul kätt proovinud Raido. „Kuidas selliste soodsate maaklerifirmade kaudu investeerimisega algust teha?“ küsis ta ning uuris, kas dividende maksustataks sel juhul 15 või 30 protsendiga.

Liigselt bürokraatiat

Ehkki mina investeerin ettevõtte alt, tuleb eraisikuna investeerijal suurima miinusena arvestada, et Eesti investeerimiskonto süsteemi kasutada ei saa. Seega kaoks võimalus makse ajatada ning kui tuleb tuludeklaratsiooni esitamise aeg, pole võimalik investeeringuid otse pangast maksuameti lehele üle kanda. Enda puhul pean aga möönma, et haldus- ja teenustasusid võrreldes on raske leida tugevat argumenti kodumaiste teenusepakkujate kasuks. Minu puhul on kõige enam rolli mänginud mugavus ja lähedus - saan iga kell vajadusel maaklerilt aru pärida. Ning mis seal salata, kindlast on rolli mänginud ka laiskus.

Lisaks tahan algaja investori tähelepanu juhtida sellele, et välismaistele kauplemisplatvormidele sisenemine eeldab tavaliselt mingi kindla minimaalse investeerimissumma olemasolu. Nii näiteks peab Interactive Brokersi kaudu tehingute tegemiseks olema tagataskust võtta vähemalt 10 000 dollarit, kui kaupleja juhtub olema noorem kui 25aastane, on see summa 3000 dollarit. LYNXil on algkapitali nõue 3000 eurot.

Mis puudutab aga platvormide tehingu- ja hooldustasusid, siis need võivad küll esmapilgul tunduda madalamas, kuid sõltuvad lõpuks väga paljudest aspektidest. Hinnastamise süsteem on väga mitmetasandiline ning seetõttu peaks iga investor selgeks tegema just enda profiilile vastavad kulud. Näiteks Interactive Brokersi puhul sõltuvad minimaalsed kuised haldustasud sellest, kui palju tehakse kuus tehinguid ning millisesse suurusjärku jääb aktsiatesse paigutatud summa. LYNXi puhul mängib olulist rolli tehingute maht.

Dividendisoodustust tuleb taotleda

Nagu olen ka varem kirjutanud, siis dividendide maksustamise määr sõltub sellest, kas teenust pakkuval platvormil on QI (qualified intermediary) staatus – seda on võimalik taotleda USA maksuametis. Näiteks Swedbank ütles mõni kuu tagasi, et nemad seda automaatselt madalamat maksumäära rakendada võimaldavat staatust ei oma, sest süsteemi ülesehitamine on vähese nõudluse juures ebamõistlikult kulukas.

Seda, kas Ameerika Ühendriikide väärtpaberitele rakendub 30- või 15protsendiline maksumäär, saab mõjutada ka iga investor ise. USA dividendide maksustamisel on võimalik Eesti residentidel kasutada rahvusvahelise kokkuleppe alusel soodsamat maksumäära, kuid kokkulepitud maksumäär ei rakendu automaatselt – maksu tagastuse taotlemiseks tuleb esitada USA maksuametile vastavad dokumendid. Teine variant ongi investeerida maakleri kaudu, kes omab QI staatust.

Seetõttu mõtlen ka mina, et kui peaksin tahtma soodustust, on kõige lihtsam viia oma USA aktsiad näiteks LHVsse. Kuna kõikvõimalikud aasta jooksul makstud tasud on jäänud alla protsendi minu portfelli väärtusest, pole ma leidnud piisavalt motivatsiooni ümberkolimiseks. Kavatsen sellele aga edaspidigi kindlasti veel põhjalikult mõelda, et mitte mugavuse eest liialt üle maksta.