Uus kvaliteet põhjamaises juhtimises

Argumenteeritud juhtimine vajab oskust otsuseid loogiliselt põhjendada, kasutades seiskohtade toetamiseks näitajad ja muud faktilist materjali. Lisaks tuleb mõelda kiiresti, analüütiliselt ja struktuurselt, kuulates hoolega ka teisi. Kõike seda tuleb teha veenvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Need oskused peavad olema nii juhil endal kui ka tema tiimi liikmetel. Ühtlasi tuleb ehitada nendele oskustele ka koosolekute-, läbirääkimiste- ja kommunikatsiooniprotsessid.

Muide, samas raportis olid kõik esikohad Põhjamaade päralt. Põhjamaade kultuur soodustab inimeste iseseisvust, oma peaga mõtlemist ja ise otsustamist ja seda nii kodanikena (e-)riigis kui ka töötajatena ettevõttes. Kui varem oli otsusetegijatel, nii riigis kui ka ettevõttes, infomonopol või vähemalt privilegeeritud ligipääs otsuse aluseks olevale infole, siis tänasel päeval on kõik meeskonna või ühiskonna liikmed info ülekülluses. Meeskonnal on vähemalt sama palju infot kui juhil. Küsimus on, milliste meetoditega saab juht aidata inimestel seda infot mõtestada ja kasutada tulemuste saavutamisel. Juhid, kes tahavad nendes tingimustes olla edukad, peavad sellega kohanema.

Üks levinud väärarusaam on see, et kui juht pöörab rohkem tähelepanu ratsionaalsetele argumentidele, siis ei pööra ta tähelepanu emotsioonidele ega intuitsioonile. Need ei tule aga argumenteerituse arvel.

Argumendid aitavad meil intuitsiooni varal tehtud otsuste kvaliteeti kontrollida ning emotsionaalset käitumist tasakaalustada. Justnimelt tasakaalustada, mitte alla suruda või ignoreerida! Üks ei ole parem kui teine, kõik need otsustusprotsessid on inimaju loomulikud osad ning neid õigel hetkel tasakaalustatult kasutades saavutame parimad otsused nii inimesena eraelus, töötajana organisatsioonis kui ka kodanikuna riigis. Argumenteeritud juhtimise protsesside ja meetodite tundmine on edukale juhile meie kultuuriruumis üsna varsti möödapääsmatu.