Äripäev • 23. veebruar 2015 kell 4:15

Mantlis Mandli pöörased seiklused

Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Mantlis Mandel on väikeettevõtja toode, mille jaeketti murdmise teekonnale saab tänase Äripäeva vahendusel kaasa elada. Küllap tekitab see palju äratundmisrõõmu – või äratundmiskurbust, kui see pikk ja vaevarikas teekond on lõppenud jaeketi eiga.

Kui väikeettevõtja seab eesmärgi täita kõiki jaeketi esitatud nõudeid, siis on ta omadega tõenäoliselt üsna pea kahjumis, sest muuks, kui selle eesmärgi nimel pingutamiseks tal aega enam üle ei jäägi. Sellepärast on väiketootjal Äripäeva meelest sagedamini mõistlik oma toote tarbijaskonda suurendada näiteks kampaaniatega sotsiaalmeedias ja saavutada olukord, kus jaekett pakub ise tootele võimalust oma riiulitel koht sisse võtta.

Nimelt esitavad jaeketid päris karme nõudeid ettevõttele, mis soovib nende süsteemis oma tooteid turustada. Arusaadavasti vastutab jaekett nende toodete eest, mida müüb. Mõistetavalt soovivad jaeketid pakkuda terviklikku ja tasakaalustatud sortimenti kõigis kaubagruppides ning kaubariiuli koha ihkajaid peabki vabas turumajanduses olema rohkem kui kohti riiulil. Selveri letile kandideerib igal aastal näiteks 17 000 uut toodet, kett müüb 40 000-50 000 artiklit.

Jaekett on läbimurre

Suurtootja jaoks tasub nende kohtade taotlemiseks tehtav töö ennast palju kergemini ära, sest toodete hulk on suur. Ent väiketootja, kelle portfellis on näiteks kolm toodet, peab sellesama suure eeltöö ära tegema, mis suurtootjagi: uurima turgu, kaardistama konkurendid ning välja mõtlema sellegi, missugusele kohale konkreetse jaeketi tootevalikus ta toode paigutuks. Kvaliteedi ja tarnekindluse tagamine ning kõigi nõutavate sertifikaatide olemasolu on elementaarne niikuinii.

Bestsales.ee eksperimendis, mida veebilehelt saab jälgida filmina, on kaasaelamist võimaldaval kujul näha, kui ajamahukas on jaeketti jõudmise ettevalmistustöö mikroettevõtjale. Täiesti mõistetavalt on jaeketti pääsemine pisitootjale oluline eesmärk. Selle saavutamine on suur läbimurre, sest siis hakkavad mahud-käibed liikuma juba hoopis teistes suurusjärkudes. Viie suurema jaeketi käive moodustab 80% kogu jaemüügikäibest.

La Muu kogemus näitab, et ihaldatud eesmärki on võimalik saavutada ka teisiti kui jaekettide nõuetes ja soovitustes piinliku täpsusega järge ajades. La Muu tegi midagi päris lihtsat: kutsus Facebooki vahendusel oma tooteid maitsma. Edasine on juba ajalugu. See on iseenesest parim stsenaarium, kui jaekett teeb väiketootjale ise ettepaneku oma toode nende juures müüki panna. Teine võimalus on panna ennast jaeketi nahka ja teha ennast vajalikuks.

Üks ja sama käitumismudel ei sobi kõigile. La Muu õppetundi tasub suhtuda loovalt ja küsida endalt, missugune on nutikas turundus minu ettevõtte seisukohalt. Parimal juhul nulleelarvega, sest toote-teenuse arendamise alguses on üldjuhul mõistlik panustada selle väljaarendamisse, mitte massiivsesse turundusse. Selles mõttes on sotsiaalmeedia kindlasti suurte võimaluste maa. Aga sealgi ei sünni imed mitte paari nupulevajutusega ja just nagu iseenesest, vaid läbimõeldud ja järjekindlate tegevuste tulemusena. Pärast esimest eduelamust ei tasu kindlasti loorberitele puhkama jääda.

Hetkel kuum