Toetus viib leiva laualt

Toetusi jagavatel asutustel, olgu see Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet või keegi kolmas, on alati eeldus, et vastav valdkond muutub seeläbi tõhusamaks ning neile meeldib mõõta toetuste mõju. Reeglina midagi ka leitakse.

Äripäeva meelest on aga toetuste jagamise mõju hindamisel alati kindel vaid üks – et see põhjustab ebavõrdsust, andes väljavalitule ­eelise teiste ees. Kergemal juhul jagab ühele kohustustevaba raha. Mustemal juhul loob see toetuse saajale võimaluse konkurent lihtsalt välja tõrjuda.Kumbki pole loomulikult kooskõlas toetuse mõttega, kuid nende jagamine jätkub sellest hoolimata.

Tänases Äripäeva kaaneloos on ilmekas näide, kuidas ühe ettevõtja saadav toetus viib teisel ettevõtjal leiva laualt. Kas otse või kaude, polegi lõppude lõpuks oluline. Nimelt on mitmed viljakasvatajad hädas ootamatu konkurentsiga, kus märksa suuremaid toetusi saavad piimatootjad on otsustanud siseneda nende ärisse ning on oksjonitel rendimaadele pakkunud mitu korda kõrgemaid hindu, jättes põlised põllumehed sisuliselt leivata.Samast loost tuleb välja teinegi vastandlik ebajärjepidevus, mille olemuse võttis tabavalt kokku piimakarjakasvataja Urmas Põlluaas, kes ise surus teraviljakasvataja oma pakkumisega nurka: “Kui nii hirmsasti tahetakse põllumehi toetada, miks paisatakse maid enampakkumistele? Ainuke eesmärk on Eesti põllumehe pealt teenida.”