Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laseme EASi nõustajad vabale turule lahti

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    EASi nõustajad võiksid tegutseda vabal turul, mitte maksumaksja rahaga kinni makstud ametikohtadel.

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nutikus endale asendustegevuste leiutamisel võiks ju pälvida kiitust, kui see maksumaksja rahakoti peale ei käiks ja ka muudel põhjustel ebamõistlik ei oleks.
    Äripäeva meelest võiksid EASi nõustajad tegutseda vabal turul, mitte maksumaksja rahaga kinni makstud ametikohtadel. Kui nad on nii head, et ettevõtjad neid palgata tahavad, siis on ju kõik tore. Laske käia. Aga kui peab nõustamisteenuse tellima selleks, et kandideerida poole miljoni eurosele maksumaksja rahast – ka Euroopa Liidu maksumaksja raha on maksumaksja raha – tulevale toetusele, siis on seda raske nimetada teisiti kui asendustegevuseks, mille siht on EASi ligemale kolmesajapealise töötajaskonna säilitamine.
    Postimees kirjutas viimati, kuidas riik hakkab vormima superettevõtteid: uuendusliku ettevõtete arendamise programmi raames võib kuni poole miljoni eurost rahalist toetust taotleda kuni viissada ettevõtet, kes on seadnud eesmärgi tootlikkust ja konkurentsivõimet suurendada. EASi nõustajad teevad diagnostikat, koostavad koos ettevõtte esindajatega arenguplaani ja programmi lõpetuseks on võimalik saada toetust, millele on lootust pooltel kandideerijatel. Loos saavad sõna ­ainult programmist vaimustatud ettevõtted.
    EAS on äriliidrid ära rikkunud
    Äripäev ei kahtle, et osa raha lähebki õigesse kohta ja mine tea, ehk sünnib mõni edulugugi. Pealegi, kes siis raha vastu võtta ei tahaks. Toimetuse vastuseis on põhimõtteline. Leiame, et toetuste jagamine iseenesest solgib turgu ning hävitab ettevõtjale omast eluhoiakut. Aivar Hundimägi kirjutas kaks aastat tagasi, et EAS on Eesti äriliidrid ära rikkunud. Veel 15 aastat tagasi valitses Eesti äriliidrite seas suhtumine, et ettevõtja ei kuulu nende hulka, kellele riik peaks otsetoetusi jagama.
    EASi tegutsemise tulemusena on hulk ettevõtjaid aga oma ärimudeli nimelt toetuste saamise peale üles ehitanud ega hindagi kõrgeks enam iseenda tekitatud väärtusloome- ja konkurentsivõimet. “Eesti majanduse uhkuseks olevate ettevõtete omanikel pole piinlik kehastuda kerjuseks, kes nurub, käsi õieli, riigilt pisikest rahasüsti ning on takkapihta solvunud ja hakkab jonnima, kui jääb toetussummast ilma,” kirjutas Hundimägi.
    Toetused on kahjulikud
    Pikaajalises perspektiivis on ettevõtlustoetused kahjulikud, ettevõtjale endale eelkõige. Ka riigikontroll on leidnud, et toetuste jagamise mõju on vähene või juhuslik: aasta või paar pärast toetuse lõppu ei erine toetatud ettevõtete tulemused nende firmade omast, kes pole toetust saanud.
    Ent seni, kuni veel on, mida jagada, võiks see jagamine käia võimalikult väikese bürokraatiaga – ja pigem pisematele, alles alustavatele ettevõtetele. Kõnealune programm võtab aga mängu ka suured.
    Ja EASi konsultandid ei soovi ometi, et neid võrreldaks piiratud töövõimega inimestega, keda riik töövõimereformi abil tagasi tööjõuturule aidata püüab? Kui nende pakutav teenus on nii hea, et ettevõtja seda vajab, siis pakkugu seda ilma Eesti või Euroopa maksumaksja dopinguta. Ettevõtjad, kes nõu tahavad, suudavad selle eest ise maksta.
    Asendustegevusi on EASil muidki. Äsjane Soomest tööjõu värbamise kampaania sai avalikkuses palju negatiivset vastukaja. EASile meeldib rääkida suurest huvist soomlastele pakutavate töökohtade vastu, aga sellest, kui palju töötajaid tegelikult on Eestisse toodud, ei taheta rääkida. Tegelikult võivad aga Eesti tööandjad ka ise endale Soomest või mujalt sobivad tööjõudu värvata, selleks ei ole EASi vaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.