20 aastat ajaraiskamist?

Äripäeva meelest tähendab sotsiaaldemokraatide plaan muuta omavalitsuskorraldus mitmetasandiliseks soovi lasta haldusreform põhja. Kui see saab teoks, on haldusreformiga järjekordselt ühel pool.

Sotsiaaldemokraatide tehtud ettepanek jätta osavalla staatusse praegused vallad, kes seda soovivad, on riigihalduse ministri Arto ­Aasa sõnul reformiseadusse kirja pandud. Sotsiaaldemokraatide ettekujutus osavaldade toimimisest ja õiguslikust staatusest erineb siiski reformierakondlasest ministri omast. Sotsid tahavad, et osavallas tegutseks ka osavallavolikogu ning see võiks osavallale delegeerida ka õiguse osavallas vastu võtta õigusakte. See tähendab, et sisuliselt ei muutuks mitte midagi – lihtsalt osa valdu nimetataks ümber osavaldadeks. Mingit sisulist muutust see kaasa ei tooks. Aas osavallale õigusaktide vastuvõtmise ­õigust jätta ei tahaks, tema näeks osavalda pigem nõuandva esindusorganina, mitte ametkondliku aparaadina. Ent ettepanek on laual ja seda hakatakse arutama.

Sotsiaaldemokraatide ettepanekul võib olla kaks ajendit. Esiteks, sotside hulka kuulub hulk vanu rahvaliitlasi, kes on nn geneetiliselt haldusreformi vastased. Ajal, kui Rahvaliit eksisteeris omaette erakonnana, oli see ühemõtteliselt haldusreformi vastu, sest suurem osa tema valijaskonnast elas maapiirkondades ja seal kardetakse haldusreformi kõige rohkem. See pole muutunud ja eeldatavasti on osavaldade ettepanek sündinud just vanade rahvaliitlaste algatusel.

Et sotsiaaldemokraadid selle mõttega kaasa tulid, võib olla ka teine põhjus. Sotsiaaldemokraatide liidri Jevgeni Ossinovski rivaliteet Reformierakonna juhist peaministriga toimib ka paljudes teistes küsimustes, alates alkoholimüügi korraldamisest kuni kooseluseaduse rakendusaktideni. Võimuliidu kolmanda osapoole, IRLi seisukohalt on see seotud Juhan Partsi Euroopa kontrollikotta pääsemise absurdiks kiskuva murega.

Kuna Rõivas on nimetanud haldusreformi selle aasta ühe suurema sihina viiest ning pärast haldusreformi ideed pidevalt kritiseerinud Andrus Ansipit on temast saanud esimene peaminister, kes on reformi avalikult toetanud, ei suuda sotsid ilmselt hoiduda kiusatusest ka selles teemas natukene tüli kiskuda. Koalitsioonileppe järgi vastutab nimelt haldusreformi elluviimise eest peaminister.

Haldus­reform ei ole ilmselt ettevõtmine, mille teokstegemisega saaks üks erakond valijaid juurde. See on ka põhjus, miks Reformierakond sellele pikalt vastu oli. Rõivast tuleb tunnustada, et erakond on oma pikalt püsinud dogmast välja murdnud ja haldusreformi prioriteetide hulka seadnud. Hulk tööd on juba tehtud ja vallad on ka ise liitumissoovidest teada andnud. Hulk omavalitsuste juhte on protsessiga konstruktiivselt kaasa tulnud. Teha on aga veel palju. Parlamenti pole haldusreformiks vajalike seaduste pakett veel jõudnud. Valmis pole veel isegi riigihalduse ministrilt oodatav haldusreformi raamseaduse eelnõu, mille valitsusele esitamise tähtaeg kukub veebruaris.

Sotsiaaldemokraatide ettepanekut võiksid peale Reformierakonna sisulisemalt kritiseerida ka IRLi poliitikud, kes on kahjuks muude murede ja sisevastuolude tõttu jäänud suhteliselt passiivseks. See, et Reformierakond teeb nende kunagist südameasja teoks, ei tähenda veel, et nad peaksid end sellest distantseerima. Mart Laar on öelnud, et kui seegi kord jääb haldusreform tegemata, pole IRLil enam ühtegi põhjust valitsuses olla.

Järgmisel aastal saab Eesti haldusreformi ajaloos 20 aastat täis. Kui ka seekord lõpeb asi mitte millegagi, nagu see siiamaani on läinud, on kurb lugu küll.