Mida õpetas ametiautode juhtum?
Rahandusministeeriumi plaan teha aasta tagasi vastu võetud kava vigade parandus väärib kiitust ja annab vajaliku õppetunni, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.
Äripäev kiidab rahandusministeeriumit aasta tagasi tehtud vigade paranduse kava eest, mis puudutab ametiautode maksustamist. Jah, sõidupäevikud on aeg minevikku jätta. Jah, ametiautode erisoodustusmaksu sõltuvus auto võimsusest on kõige lihtsam ja selgem viis praktilisust ja luksust eristada.
Seega tuleme pealkirjas toodud küsimuse juurde. Mida me sellest huvitavast kaasusest oma eluteele siis kaasa võtame?
Esiteks – kilovatipõhine maksustamine aitab just segakasutuses olevate luksussõiduautode maksustamise teema lahendamisele kaasa. Erisoodustus on enam seotud hüve väärtusega. Ja väärtus on seotud mitte hinnaga, vaid masina võimsusega, millega manipuleerida raskem. Võimsam masin on luksuslikum.
Tuntav maksuerand
Teiseks – nn Porsche kaubikute probleemi kavandatav maksumuudatus ei lahenda. Kui vanasti oli uute kaubikute müük selge ja kiire majanduskasvu indikaator, siis eelmisest aastast on kaubikute müüginumbrites selgelt tunda kaubikutele tehtud maksuerandi maitset.
Seega, kes tahab ja oskab, saab maksuerisust edaspidigi ära kasutada. Siinjuures tasub lisada, et ära kasutamine ei tähenda ebaseaduslikkust. Lihtsalt, milleks maksta rohkem, kui saab olematu, mõistliku või vähese riskiga maksta vähem? Ehkki riigivõimu eesmärgiks peaks olema võimalikult ühtsete mängureeglite kehtestamine kõigile.
Maksuamet leebus
Kolmandaks – seesama risk maksuametiga vaidlustesse sattuda kahanes tunduvalt, kui maksuamet loobus aasta tagasi tulenevast suurest kriitikast nn jälitustegevusest, ja ei luura enam spordiklubide parklates, kas seal on tööajal täielikult töösõitudeks registreeritud sõidukeid. Seetõttu on maksuametil praegu keeruline deklareeritust teistsugust autokasutust tagantjärele ära tõestada.
Neljandaks õppisime jälle, et kogu võimaliku jama maksuseaduste muutmisest ei saa maksuameti kaela lasta. Praegu realiseerunud ohtudele viidati üle aasta tagasi, kuid seaduse väljatöötajad lootsid, et küll viimastel aastatel heade tulemustega silma paistnud maksuamet kastanid tulest välja ja paberile kirjutatud raha majja toob. Ei toonud. Ja ei pidanudki tooma, sest süsteem suunas ostma kaubikuid ja üldse tähendab maksuarvestuse keerukamaks muutumine reeglina alati maksulaekumise vähenemist.
Ei tasu oodata
Viiendaks – kui on näha, et asi ei tööta, loodetavat laekumist ei tule ja ettevõtjale asi lihtsamaks ei lähe, ei tasu nii kaua venitada, kui praegu rahandusministeerium tegi. Kill-strateegia ehk eesmärki mitte täitva tegevuse lõpetamine ja tegevusplaani muutmine on ettevõtluses ellujäämise üks põhialuseid. Erasektoris ei kehti alati ütlus „parem hilja, kui mitte kunagi“, sest veidi hilja võib olla ka fataalselt hilja patsiendi ravimiseks. Ka avalik sektor peab kiiremini reageerima.
Toimetus loodab, et kavandatav auto võimsuse põhine erisoodustuse arvestus üldist keskmist maksutõusu sõiduautode tööalasele kasutamisele ei tähenda. Tavaliselt on igasuguste segaduste likvideerimise varjus lihtsam maksumäärade tõusu peenhäälestus läbi viia.
Meest sõnast, rahandusminister!