Arst ei vaja kiiret palgatõusu

Viimaste aastate töötasu märkimisväärne tõus

Kehtiv kollektiivleping sõlmiti viimati kaks aastat tagasi ning see nägi ette tervishoiutöötajate keskmise palga kasvu aastatel 2015 ja 2016 kümmekond protsenti aastas. Samasugust palgakasvu ootavad arstid, residendid ja õed ka edaspidi, kuid see pole lihtsalt võimalik.

Nii ütles ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Äripäeva reedeses kaaneloos, et arstide nõudmised on suuremad, kui haigekassa eelarve lubab, ning 5 protsendist palju kõrgemale minna saagi, see pole lihtsalt võimalik. Olukorras, kus majanduskasvu sisuliselt pole, on arstide palganõudmised liiast.

Tervishoiutöötajate viimane tõsisem väljaastumine leidis aset neli aastat tagasi, mil tervishoiutöötajate streik halvas Eesti meditsiini tervelt 25 päevaks. Toona oli võtmekohaks arstide massiline Soome lahkumine. Streigiga saavutati palgatõus, mis viimasel kahel aastal on olnud näiteks arst-residentidel Eesti keskmisest pea kaks korda kiirem.

Meditsiinitöötajate põhjanaabrite juurde lahkumine on pidurdunud, kuid endiselt kiputakse ühe kopsaka palganõude põhjendusena tooma Soome lähedust, kus tervishoius teenitakse märgatavalt rohkem kui Eestis. Loogika ütleb, et sellise võrdluse võiks ju tuua iga valdkonna esindaja, sest üldine keskmine palk on Soomes endiselt palju kõrgem kui Eestis.

Õiglasem oleks kiiresti tõsta õdede palka

Kiire palgakasvu aeg on läbi ja ka arstidel tuleb üldise olukorraga arvestada. Muidugi ei tähenda see, et tervishoiutöötajate palgad järgmisel aastal üldse tõusmata peaksid jääma, kuid mõistlik ja maksumaksjale üleelatav olekski näiteks Ossinovski pakutud 5protsendiline keskmine palgatõus.

Sealjuures tasub kriitilisema pilguga vaadata õdede ja hooldajate palku, kes vääriksid ehk veidi kiiremat palgatõusu. Nagu ütles Äripäevale Lõuna-Eesti Haigla ASi juhatuse liige Arvi Vask, võiks õdede töötasu moodustada 60% arstide miinimumpalgast. Praegu ulatub see 50 protsendini. Kui arsti miinimumtasu on 10 eurot tund, siis õdedel 5,50 ja nad tahaksid jõuda 6 euro peale, mis tundub õiglane.

Suure palgatõusu nõudmise juures ongi üks asi haigekassa eelarve, teine asi üldine majandusseis ja kolmas, kõige vaieldavam, ühiskondlik õiglustunne. Kui aastaid tagasi olid arstide palgad ameti olulisust arvestades tõepoolest liialt madalad, siis viimaste aastatega on olukord muutunud. Alamakstuse kaarti pole mõtet enam välja käia.