• OMX Baltic0,65%269,5
  • OMX Riga0,97%875,82
  • OMX Tallinn−0,08%1 712,75
  • OMX Vilnius0,63%1 052,67
  • S&P 500−0,19%6 075,11
  • DOW 30−0,55%44 765,71
  • Nasdaq −0,17%19 700,72
  • FTSE 1000,05%8 353,36
  • Nikkei 225−0,77%39 091,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,38
  • OMX Baltic0,65%269,5
  • OMX Riga0,97%875,82
  • OMX Tallinn−0,08%1 712,75
  • OMX Vilnius0,63%1 052,67
  • S&P 500−0,19%6 075,11
  • DOW 30−0,55%44 765,71
  • Nasdaq −0,17%19 700,72
  • FTSE 1000,05%8 353,36
  • Nikkei 225−0,77%39 091,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%105,38
  • 17.01.17, 05:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lugejat-vaatajat ei tasu lollitada

Äripäeva meelest on ajakirjandusväljaannete ainus võimalus oma usaldusväärsust säilitada teha ranget vahet päris ajakirjanduslikul sisul ning makstud artiklitel-videotel.
Juhtkiri
  • Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Isegi kui TV3 “Seitsmeste uudiste” uudislugude müügi uurimine peaks trahviga lõppema, pole lahendust leidnud üks suurem ja põhimõttelisem probleem. Sõltumatu ajakirjandusliku sisu ja makstud tekstide/piltide järjekindel ja põhimõtteline eristamine on ülesanne, millega meediakanalid peaksid toime saama eneseregulatsiooni korras.
Äripäeva meelest on ajakirjandusväljaannete ainus võimalus oma usaldusväärsust säilitada teha ranget vahet päris ajakirjanduslikul sisul ning makstud artiklitel-videotel. Selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks võiksid väljaanded seljad kokku panna, selmet üksteise suunas näpuga näidata. Selgetest kokkulepetest toimetuse ning reklaami- ja sisuturundusosakondade loomingu eristamise asjus on võita kõigil meediakanalitel väga lihtsal põhjusel: ühe eksimused ja küsitavad teguviisid kantakse üle teistele. Kokkuvõttes kahaneb kogu meedia usaldusväärsus.
Tõde on vaja teada
Nn tõejärgsel ajastul pole mitte kuhugi kadunud vajadus teada saada, kuidas asjad päriselt on, mis tegelikult juhtus ja mida sellest saab järeldada. Jah, sotsiaalmeedia rolli suurenemine on tõsiasi, millega keegi ei vaidle. Samuti mitte sellega, et suur hulk inimesi lepib selle uudisvooga, mida Facebook kuvada otsustab. Ent info päritolu ja tõesuse suhtes tundlikud inimesed ei kao. Kes-, mis-, kus-, kuidas- ja miks-küsimused jäävad ning vastata suudab neile endiselt parimini just selleks loodud professionaalne tiim ehk toimetus.
Mida enam suureneb informatsiooniga manipuleerimisest huvitatud huvigruppide arv ja nende võimekus seda teha nii, et inimesed ei tee manipuleeritud ja manipuleerimata sisul vahet, seda suuremaks muutub professionaalsete ajakirjandusväljaannete toimetuste vastutus kallutamata info edastamisel ja mõtestamisel.
Tõsiasi, et traditsiooniline reklaam enam endisel kombel sihtgruppide peal ei toimi, on pannud ettevõtjaid otsima teisi võimalusi sihtgruppe kõnetada. Nii on sündinud sisuturundus, mis võtab traditsioonilise reklaami kõrval aina rohkem ruumi ja võimaldab väljaannetel teenida tulu, mida paigutada sõltumatu sisu loomisse. Asjaolu, et osa sihtgrupist makstud ja maksmata sisul vahet ei tee, ei vabasta väljaandeid vastutusest ise seda vahet teha ning kohustab seda selgemini teada andma, mis on mis. Rahvusvahelise uudistemeedia organisatsiooni (INMA) andmetel märgistab sisuturundust 93% maailma juhtivaid meediafirmasid ja peab seda oluliseks.
Eneseregulatsioon
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et meediaväljaannetele ongi kasulikum makstud ja sõltumatu sisu segi ajada, siis pikemaajalises vaates on lugu vastupidi. Võib-olla leiab mõni sisuturundatud, kuigi vastava märkega varustamata teksti kaudu tuntuks tehtud toode kergemini ostja, kuid inimesi lõputult lollitada ei ole võimalik. Kui meediaväljaanded ennast ise eneseregulatsiooni korras puhastada ei suuda, toimub puhastus väljastpoolt pealesurutud vormis: siis juba põhjusel, et lugeja-vaataja loobub jälgimast kanalit, mis esitab informatsiooni segamini kaubanduslike teadaannetega.
Mõistlik mõttekäik võiks olla selline: vaba ja sõltumatut ajakirjanduslikku sisu loov väljaanne saab ka rohkem reklaamiraha ja sisuturunduskliente, seega on ka majanduslikult edukas. Ajakirjandusväljaannete tegijail pole põhjust oma lugejaid ja vaatajaid alahinnata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 10:16
Volta HUB toob Põhja-Tallinnasse kauaoodatud teenused: spordiklubi MyFitness, toidutänava ja palju muud
Viimaste aastate arengu najal on selge, et Põhja-Tallinnast on kujunemas pealinna uus 15 minuti linna põhimõtetel toimiv hot-spot. Selle keskpunktiks jääb kaasaegse hingamise saanud endine Volta tööstuskvartal, mis üllatab linnaelanike juba sel sügisel nii mõnegi kauaoodatud uudisega.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele