Maksuamet andis väärt tööriista

Ettevõtete käivete ja töötajate arvu avaldamine igas kvartalis koos tasutud maksudega on hea algatus, sest muudab Eesti ärikeskkonna läbipaistvamaks ja aitab pettureid kiiremini vahele võtta.

Tõsiasi, et osa ettevõtjaid on maksuametile esitanud valeandmeid ja need on jõudnud avalikkuse ette, ei muuda algatust kasutuks. Maksuameti avaldatud andmed läbivad nüüd avaliku kontrolli.

Osa tööst teeb ära ajakirjandus, osa analüüsivõimelised ja numbrite taha vaadata oskavad ettevõtjad ise. Pettused tulevad nii või teisiti välja ja see ongi asja mõte. Suured anomaaliad jäävad silma eriti kergesti.  Nii võib maksuameti avaldatud andmeid käsitleda tööriistana, mis vajab oskuslikku käsitsemist. Ent igasugune info vajabki nii või teisiti tõlgendamist.

Jah, muidugi oleks lihtsam, kui avalikkuse ette jõuaksid andmed, mis on läbinud kontrolli, ning ühtegi eksitust sees ei oleks. Siin on aga põhjust vaadata hoopis valeandmeid esitanud ettevõtjate otsa. See on lühinägelik tegevus: valel on teatavasti lühikesed jalad, valetajatest ei peeta lugu. Kokkuvõttes lasub vastutus andmete õigsuse eest ju ikkagi ettevõtjal.

Maksuamet hakkas ettevõtete igas kvartalis tasutud makse avaldama 2015. aasta sügisel. Alates esmaspäevast saame edaspidi neli korda aastas teada lisaks ka Eesti firmade käivete ja töötajate arvu hetkeseisu. Juba mõnda aega kogutud andmed on nüüd tööle rakendatud ning teenivad avalikkuse huve, muutmaks Eesti ärikeskkonda üha läbipaistvamaks. See on eesmärk, mida Äripäev igati toetab.

Üleeile avaldatud andmete järgi võis esmapilgul öelda, et 1,2 miljardi eurose käibega renditööjõufirma Personal2go OÜ lajatas oma tulemusega teistele mäekõrguselt. Tegelikult esitas Valga ettevõtja, juba varem maksupettustega maksuameti ja prokuratuuri huviorbiiti sattunud Raivo Paala valeandmeid ja nõnda suur on tegelikult hoopis firma maksuvõlg.

Suurimat käivet – ligi 343 miljonit ­eurot – teenis aasta esimeses veerandis hoopis Ericsson Eesti AS. Paala fabritseeritud röögatult suur käive paistis silma, lisaks annab tema varasem käitumismuster alust kahtlusteks.

Maksuametil ei ole põhjust eeldada, et firmad esitavad valeandmeid, nii koosnebki avaldatav tabel numbritest, mida ettevõtted deklaratsioonidesse ise kirjutavad. Ettevõtjate esitatud andmete alusel teeb amet riskianalüüse, et selgitada välja petturid. See on suuresti arusaadav.

Niisiis aitab andmete avaldamine – isegi kui seal sees on pettusi – kaasa sellele, et ettevõtete eluolu on pidevalt luubi all. Nii on loodetavasti pettusele kaldujatel vähem isu esitada valeandmeid, sest on tõenäoline, et pettus tuleb kiiresti välja. Kahtlemata tähendab see negatiivset tähelepanu, mida on mõistlik vältida.

Jooksva info põhjal ei tasuks aga siiski langetada ennaktempos otsuseid, sest numbrid võivad kajastada lühiajalist olukorda, mis järgmiseks kvartaliks juba sootuks äraspidine. Näiteks hooajalise loomuga valdkondades, nagu põllumajandus või turism, tegutsevate ettevõtete tulemused kõiguvad aasta lõikes märkimisväärselt. Tibusid loetakse päriselt kokku ikka aasta lõpus, kuid turgu tundes oskavad ettevõtjad oma sektoris toimuva osas ka jooksvaid endile kasulikke järeldusi teha.