- OMX Baltic−0,77%300,07
- OMX Riga0,25%889,08
- OMX Tallinn−0,39%2 059,06
- OMX Vilnius0,15%1 194,27
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,33%8 821,01
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,29
- OMX Baltic−0,77%300,07
- OMX Riga0,25%889,08
- OMX Tallinn−0,39%2 059,06
- OMX Vilnius0,15%1 194,27
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,33%8 821,01
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trahvid lahendavad tööjõumuret valest otsast
Töökätte nappus on pole mitte ainult ettevõtjate, vaid terve riigi toimimise probleem, mis vajab sisulist lahendust kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Siseministeeriumi kava kümnekordistada trahvid ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest ja piirata karistuseks ettevõtete majandustegevust kuni riigihangetes osalemise keelamiseni läheb probleemile täiesti valest otsast.
See on näiline kattetuli, millega on hea valimistele purjetada, kuid mis tegelikku probleemi – Eesti tööealine elanikkond väheneb – ei lahenda. Lisaks riskib (taas sotsiaaldemokraadi juhitud) ministeerium siin Läti vol 2 käivitamisega, kus Poolas või teistes Balti riikides registreeritud kasvava renditööjõu eest laekuvad maksud neisse riikidesse suurenevad. Jah, renditööjõuga on plaan panna kohustus ka neid hakata politseis registreerima, kuid selle tulemus pole veel selge.
ÜRO värske ülevaate kohaselt väheneb Eesti rahvaarv võrreldes 2017. aastaga 2050. aastaks pea 13%, 1,14 miljoni inimeseni. Jah, seda on vähem kui Lätis (-22%) või Leedus (-17%), kuid rahvaarvu vähenemine on meil märgatavalt suurem paljudest teistest Ida-Euroopa riikidest nagu Tšehhi, Sloveenia, Slovakki ja isegi Albaania, kellel kahanemise ennustatav protsent ÜRO andmetel ühekohaline. Ja lisaks pelgalt rahvaarvu vähenemise peame arvestama, et vanemaealiste osakaal suureneb, ehk: tööealiste inimeste arv kahaneb pea topelttempos rahvaarvu kahanemisega võrreldes.
Kust see raha tuleb?
Töökäte nappus pole ainult ettevõtjate probleem täna, vaid juba homme, tegelikult isegi täna pärastlõunast terve riigi toimimise probleem. Kust leida raha – mitte ainult pensioniteks, vaid meile hariduse andmiseks ja päästmiseks ja meie kaitsmiseks ja ravimiseks kümne ning kahekümne aasta pärast? Maksude tõus? Olukorras, kus rikkust on vähe akumuleeritud ja seega suur roll riigikassa laekumistes jääb tööjõu maksustamisele, ei saa seda teed enam kaua astuda. Kui üldse.
Välistööjõud, laiemalt immigratsioon üldse on terve kompleks teemasid, millele tuleks esmalt julgelt otsa vaadata, põhimõtted selgeks vaielda, erinevad probleemid kaardistada ja siis proovida riske hajutada ja vähendada. Keda me siia tahame, milliseid kodanikke neist näha tahame, kuidas me neid vastu võtame? Eesti avalikus debatis on siinkohal seni välja pakkuda vaid loosungid ja hirmud. Vaieldakse kvootide üle, selle asemel, et teatud sihtgruppides hoopis aktiivselt ligimeelitamise tööd teha. Selle kõige asjus valitsuses mingit koostöösoovi tähendada pole, eelkõige IRLi jonnaka vastuseisu tõttu, kes näeb välistööjõu teemat kasumiahnete ettevõtjate lahendusena vähem Eesti inimestele palka maksta.
Järelejäänud kuud kuni riigikogu valimisteni siin muutust ei too – ei välistööjõu kvootide, ajutiselt riigis viibiva tööjõu piirkuude ega muugi asjus. Seega tuleb tööjõudu otsivatel ettevõtjatel lähemad kuud seisakut lihtsalt ära kannatada. Kannatada ära ka see eespool nimetatud potjomkinlus, millega karistatakse ebaseaduslikku tööjõu kasutajaid. Toimetus ei ütle, et karistamine ja üldse igasugune reguleerimine tingimata vale oleks, kuid ilma tööturu kontrollitud liberaliseerimiseta, ilma tegeliku probleemi – töökäte kasvav nappus – tegelemist, on see loosunglik. Tekitab hoopis vastureaktsiooni, on see siis renditööjõu kasvav kasutamine või mõni muu.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele