Artikkel

    Eesti Energia tuleb sulle kosja sinu enda rahaga

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    On küsitav, kas riigifirma Eesti Energia peab enne kõvemaks monopoliks saama, kui selle tütarfirma saab börsile viia, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Kui Eesti aegade suuremaid tehinguid – Nelja Energia omandamine Eesti Energia poolt – teoks saab, siis tekib kummaline olukord, mis on ühelt poolt vaadates paha, aga teiselt poolt vaadates hea ka.
    Riigifirmana kasutab niigi monopoolses seisundis Eesti Energia erasektori taastuvenergiaettevõtte omandamiseks maksumaksja raha, viies – loodetavasti – oma tütarfirma sellesama tehingu käigus saadud enama elujõuga börsile, kust investorid siis aktsiaid ostes selle käekäiku panustada ja selle edenemisest kasu võivad saada. Kui aga tuletada meelde, et praegu suuremalt jaolt Norra omanike ja väiksemas osas Eesti ärimeeste käes olev Nelja Energia on maksumaksja kaukast saanud veel taastuvenergiatoetusi, siis polegi tõest kaugel tuuleenergeetikute pahameel, et ühe ja sama asja eest kooritakse maksumaksjalt lausa kolm nahka. Sellist arutluskäiku saab vaidlustada, kui riigifirma raha maksumaksja rahana mitte defineerida.
    Veel vormistamata tehingu maht on Eesti mõistes kahtlemata erakordne: 400–600 miljonit eurot. Mahu poolest võrreldav on Silja Line’i ost Tallinki poolt aastal 2006. aastal või Eesti Telekomi omandamine TeliaSonera poolt 385 miljoni ­euro eest. Aegade suurimaks tehinguks jääb ikkagi Hansapanga mahamüümine Swedbankile 1,7 miljardi euro eest. Nii Hansapanga kui ka Eesti Telekomi müügiotsusele järgnes mitu aastat kestnud väikeaktsionäride käest aktsiate kättesaamise saaga. 
    Ent kui kõik need nimetatud suur­tehingud toimusid erasektori ettevõtete vahel, siis Eesti Energia ettevalmistatav suurtehing on erakordne: riigifirma ostab üles erasektori ettevõtte. Selle tehinguga tugevneb Eesti Energia niigi monopoolne seisund veelgi. Reformierakonna valitsemisajal ja Sandor Liive juhtimise all oli Eesti Energia erastamine – kolmandiku aktsiate viimine Londoni börsile – mäletatavasti juba suuresti ette valmistatud, kuni tollane peaminister Andrus Ansip kõiki poliitilisi hädapidureid korraga tõmbas ja protsessi peatas. 
    Börsilemineku algus
    Äripäevale meeldiks muidugi, kui Eesti Energia noteeritaks Tallinna börsil, et sellesse saaks panustada kohalik väikeinvestor. Ja kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, siis saab see ka teoks: Eesti Energia on teatanud valmidusest tutvustada oma tütarfirma Enefit Green börsileviimise kava. Paradoksaalsel kombel võiks siis Nelja Energia lisandumine Enefit Greeni koosseisu tähendada ka rasvasemat IPOt investorile – nagu viidatud, on see rasv maksumaksja seljast kooritud. 
    Eesti Energia tütarfirma börsileviimist on seni pidurdanud ka kohtuvaidlus Tootsi tuulepargi pärast. Kummalisel kombel jooksevad monopoolses seisundis Eesti Energia huvid siingi risti erasektori omadega – taas tahab riigifirma teha asju, millega võiks ehk paremini toime saada eraettevõtlus.
    Viimaks, omaette küsimus on ka, kas monopoolses seisus riigiettevõte ikkagi peab saama enne veel kõvemaks monopoliks, kui hakkab üht oma tütarfirmat börsile viima. Võib-olla oleks mõistlikum niigi pidevalt eraettevõtja kapsamaale trügiv riigifirma tükkideks jagada ja kõik tootmisosad riburada börsile viia? Tuletame meelde ka Kaja Kallase mõni aasta tagasi püstitatud ja siis eelmisel aastal uuesti aktualiseeritud küsimust, miks ikkagi võrgud tootmistegevusest siiamaani lahutamata. Tol korral jäid need mõistlikud küsimused avalikus ruumis mõistliku vastuseta. 
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Hinnatõusu suurimaks mõjutajaks oli jaanuaris toit
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
USA tahab Vene alumiiniumile kahekordset tolli kehtestada
USA kavatseb Venemaal toodetud alumiiniumile juba sel nädalal kehtestada 200% tollimaksu.
USA kavatseb Venemaal toodetud alumiiniumile juba sel nädalal kehtestada 200% tollimaksu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Taavi Tamkivi sai Kredexi ja EASi nõukogu liikmeks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Taavi Tamkivi sai Kredexi ja EASi nõukogu liikmeks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.

Olulisemad uudised

Naftamaailma uus oluline tegija - India muudab Vene nafta Läänele paslikuks kütuseks
India roll muutub naftaturgudel üha olulisemaks, sest riik impordib suures koguses Vene soodsat naftat, et see rafineerida ning saadud kütus edasi Euroopasse ja USAsse müüa, kirjutab Bloomberg.
India roll muutub naftaturgudel üha olulisemaks, sest riik impordib suures koguses Vene soodsat naftat, et see rafineerida ning saadud kütus edasi Euroopasse ja USAsse müüa, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.