Eesti Energia tuleb sulle kosja sinu enda rahaga

Kui Eesti aegade suuremaid tehinguid – Nelja Energia omandamine Eesti Energia poolt – teoks saab, siis tekib kummaline olukord, mis on ühelt poolt vaadates paha, aga teiselt poolt vaadates hea ka.

Riigifirmana kasutab niigi monopoolses seisundis Eesti Energia erasektori taastuvenergiaettevõtte omandamiseks maksumaksja raha, viies – loodetavasti – oma tütarfirma sellesama tehingu käigus saadud enama elujõuga börsile, kust investorid siis aktsiaid ostes selle käekäiku panustada ja selle edenemisest kasu võivad saada. Kui aga tuletada meelde, et praegu suuremalt jaolt Norra omanike ja väiksemas osas Eesti ärimeeste käes olev Nelja Energia on maksumaksja kaukast saanud veel taastuvenergiatoetusi, siis polegi tõest kaugel tuuleenergeetikute pahameel, et ühe ja sama asja eest kooritakse maksumaksjalt lausa kolm nahka. Sellist arutluskäiku saab vaidlustada, kui riigifirma raha maksumaksja rahana mitte defineerida.

Veel vormistamata tehingu maht on Eesti mõistes kahtlemata erakordne: 400–600 miljonit eurot. Mahu poolest võrreldav on Silja Line’i ost Tallinki poolt aastal 2006. aastal või Eesti Telekomi omandamine TeliaSonera poolt 385 miljoni ­euro eest. Aegade suurimaks tehinguks jääb ikkagi Hansapanga mahamüümine Swedbankile 1,7 miljardi euro eest. Nii Hansapanga kui ka Eesti Telekomi müügiotsusele järgnes mitu aastat kestnud väikeaktsionäride käest aktsiate kättesaamise saaga.