Äripäev • 14. jaanuar
Jaga lugu:

Lõpetagem erakondade nuumamine riigieelarvest!

Kui vähendame erakondade riigitoetusi, tekitab see õiglasemad konkurentsitingimused ja suurendab liikmete osa partei halduses, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetest selgub, et jällegi tuleb lõviosa parlamendiparteide kogutulust riigieelarvest ning vaid tilluke osa laekub liikmemaksudest. 2018. aastal tuli keskeltläbi 79% parteide tuludest riigikassast, 19% annetustest ja 2% liikmemaksudest. See näitab, et erakonnad ei viitsi oma maailmavaate eest seismiseks liikmetelt maksu koguda, sest nad on ülerahastatud, või ei soovi liikmed oma erakonna maailmavaadet toetada. Miks siis kõik teised seda tegema peaksid?

Äripäeva hinnangul osundab see teravale vajadusele erakondade rahastamise süsteemi muuta, vähendades riigieelarvelist toetust. Ühiskonnale tervikuna oleks parem, kui riigieelarvest rahastamine oleks oluliselt väikesema ja erakonna enda liikmete panus märgatavalt suurema osakaaluga.

Maksumaksja ei pea nii heldelt parteisid toetama, sest demokraatia püsimajäämine sellest ei sõltu. Erakondi ja nende maailmavaate edendamist peaksid rahastama eelkõige liikmed ja vabatahtlikud annetajad.

Riigieelarvelisi toetusi saavad erakonnad vastavalt kohtade arvule riigikogus. Reformierakond sai mullu 1,6 miljonit eurot, Keskerakond 1,4 miljonit, SDE 800 000, Isamaa 750 000 eurot, EKRE 375 000 eurot ning Vabaerakond 430 000 eurot. Teised ei saa midagi. Kuni 2015. aasta valimisteni said toetust ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt 1 protsendi häältest. Niinimetatud kartelliparteid pirukat jagada ei soovi. Vähe sellest, rasvunud patsiendid keelduvad tervislikumast dieedist.

Palju positiivseid tulemeid

Riigieelarveliste toetuste vähendamine ja väikeparteide toetuse taastamine teeks konkurentsitingimused erakondade vahel võrdsemaks. Kuid on pakutud ka radikaalsemat võimalust – toetused üldse ära kaotada. Esmapilgul hea idee, kuid selle vastu on argument, et siis satuvad erakonnad liigselt sõltuvusse väikesest arvust suurärimeestest, kes kõikidel valimistel suurimate annetajatena figureerivad.

Muidugi ei säili toetuste vähendamisel erakondade sissetulekud praegusel tasemel, kuid see tooks kaasa palju positiivseid tulemeid: erakonnad hakkaksid oma liikmetelt usinamalt maksu koguma, erakondade read puhastuksid neist, kes on seal vaid vormiliselt ega soovi maksu maksta, erakonnad ise lõpetaksid arutu priiskamise valimistel ja hakkaksid säästlikumalt majandama ning ühtlasi muutuks parteiline toiduahel väikesemaks ja seetõttu väheneks tagatubade võim erakondade üle. Liikmetel tekiks reaalne huvi juhtimise efektiivsuse vastu. Lõppkokkuvõttes saaksime ka vähem agressiivsed valimiskampaaniad, kus kellegi hiiglaslik lõust ei kata tervet Vabaduse platsi äärset hoonet.

Sellest räägitakse iga kord valimiste eel ja järel ning erakonnad on sellega näiliselt nõus, reaalsuses aga ei muutu midagi. 2016. aastal ütles Reformierakonna esindaja Remo Holsmer Delfile: "Ma olen kindlasti nõus sellega, et erakonna liikmete panus erakonna toimimisel võiks suureneda." IRLi peasekretär Kert Karus märkis: "Kui riigil on soov erakondade rahastamist vähendada, siis IRLi taha see kindlasti seisma ei jää." Pange see ometi valimisprogrammi ja tehke ära!

Või paneme kõik võistlejad ühe stardijoone taha ja lubame valimiskuludeks kasutada ainult erakondade endi viimase aasta jooksul kogutud raha, mitte maksumaksja oma?

Jaga lugu:
Hetkel kuum