Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpetagem erakondade nuumamine riigieelarvest!

    Kui vähendame erakondade riigitoetusi, tekitab see õiglasemad konkurentsitingimused ja suurendab liikmete osa partei halduses, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetest selgub, et jällegi tuleb lõviosa parlamendiparteide kogutulust riigieelarvest ning vaid tilluke osa laekub liikmemaksudest. 2018. aastal tuli keskeltläbi 79% parteide tuludest riigikassast, 19% annetustest ja 2% liikmemaksudest. See näitab, et erakonnad ei viitsi oma maailmavaate eest seismiseks liikmetelt maksu koguda, sest nad on ülerahastatud, või ei soovi liikmed oma erakonna maailmavaadet toetada. Miks siis kõik teised seda tegema peaksid?
    Äripäeva hinnangul osundab see teravale vajadusele erakondade rahastamise süsteemi muuta, vähendades riigieelarvelist toetust. Ühiskonnale tervikuna oleks parem, kui riigieelarvest rahastamine oleks oluliselt väikesema ja erakonna enda liikmete panus märgatavalt suurema osakaaluga.
    Maksumaksja ei pea nii heldelt parteisid toetama, sest demokraatia püsimajäämine sellest ei sõltu. Erakondi ja nende maailmavaate edendamist peaksid rahastama eelkõige liikmed ja vabatahtlikud annetajad.
    Riigieelarvelisi toetusi saavad erakonnad vastavalt kohtade arvule riigikogus. Reformierakond sai mullu 1,6 miljonit eurot, Keskerakond 1,4 miljonit, SDE 800 000, Isamaa 750 000 eurot, EKRE 375 000 eurot ning Vabaerakond 430 000 eurot. Teised ei saa midagi. Kuni 2015. aasta valimisteni said toetust ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt 1 protsendi häältest. Niinimetatud kartelliparteid pirukat jagada ei soovi. Vähe sellest, rasvunud patsiendid keelduvad tervislikumast dieedist.
    Palju positiivseid tulemeid
    Riigieelarveliste toetuste vähendamine ja väikeparteide toetuse taastamine teeks konkurentsitingimused erakondade vahel võrdsemaks. Kuid on pakutud ka radikaalsemat võimalust – toetused üldse ära kaotada. Esmapilgul hea idee, kuid selle vastu on argument, et siis satuvad erakonnad liigselt sõltuvusse väikesest arvust suurärimeestest, kes kõikidel valimistel suurimate annetajatena figureerivad.
    Muidugi ei säili toetuste vähendamisel erakondade sissetulekud praegusel tasemel, kuid see tooks kaasa palju positiivseid tulemeid: erakonnad hakkaksid oma liikmetelt usinamalt maksu koguma, erakondade read puhastuksid neist, kes on seal vaid vormiliselt ega soovi maksu maksta, erakonnad ise lõpetaksid arutu priiskamise valimistel ja hakkaksid säästlikumalt majandama ning ühtlasi muutuks parteiline toiduahel väikesemaks ja seetõttu väheneks tagatubade võim erakondade üle. Liikmetel tekiks reaalne huvi juhtimise efektiivsuse vastu. Lõppkokkuvõttes saaksime ka vähem agressiivsed valimiskampaaniad, kus kellegi hiiglaslik lõust ei kata tervet Vabaduse platsi äärset hoonet.
    Sellest räägitakse iga kord valimiste eel ja järel ning erakonnad on sellega näiliselt nõus, reaalsuses aga ei muutu midagi. 2016. aastal ütles Reformierakonna esindaja Remo Holsmer Delfile: "Ma olen kindlasti nõus sellega, et erakonna liikmete panus erakonna toimimisel võiks suureneda." IRLi peasekretär Kert Karus märkis: "Kui riigil on soov erakondade rahastamist vähendada, siis IRLi taha see kindlasti seisma ei jää." Pange see ometi valimisprogrammi ja tehke ära!
    Või paneme kõik võistlejad ühe stardijoone taha ja lubame valimiskuludeks kasutada ainult erakondade endi viimase aasta jooksul kogutud raha, mitte maksumaksja oma?
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Euribori kasv vähendas EfTENi kasumit
Euroala intressiturgude ja Balti riikide majanduste stabiliseerumise märgid kajastusid ka EfTEN Real Estate Fundi aasta esimese kvartali tegevuses.
Euroala intressiturgude ja Balti riikide majanduste stabiliseerumise märgid kajastusid ka EfTEN Real Estate Fundi aasta esimese kvartali tegevuses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
SEB kolme kuu kasum kahanes 31 miljoni euroni
SEB Pank teenis tänavu esimeses kvartalis kasumit 31,4 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal ulatus näitaja 50,9 miljonini.
SEB Pank teenis tänavu esimeses kvartalis kasumit 31,4 miljonit eurot, samas kui mullu samal ajal ulatus näitaja 50,9 miljonini.