Jaga lugu:

Börsiettevõtted saadavad hoiatussignaale

Börsiettevõtete eelmise aasta majandustulemused kombineerituna teiste signaalidega manitsevad ettevaatlikkusele.

Foto: Anti Veermaa

Tallinna börsil noteeritud ettevõtete majandustulemused näitavad, et mitmed neist lõpetasid majandusaasta kahjumiga. Kahjumlikud olid eelmisel aastal Baltika, Arco Vara, Skano ja Trigon Property Development. Mõned ettevõtted, näiteks Ekspress Grupp, Tallink ja PRFoods, balansseerisid nulli lähedal.

Kuigi nii mõnelgi börsifirmal, nagu LHV Pank ja Merko, läks hästi, ning ainuüksi börsifirmade olukorra järgi kogu majandust hinnata ei saa, on Äripäeva hinnangul õhus ka muid märke, mis viitavad vajadusele olla senisest ettevaatlikum ja optimismi mõõdukalt piirata.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina juhtis tähelepanu, et kuigi Eesti kaupade ekspordi ja impordi kasv oli eelmisel aastal tugev ning väliskaubanduse käive püstitas rekordi, on viimased seitse aastat olnud siiski nõrgemad kui kriisieelsed aastad. Statistikaameti andmeil on langusesse läinud ka töötleva tööstuse ekspordihinnad, seega on ettevõtetel käivete suurendamine üha raskem.

Selgeid jahtumise märke leiab ka seni majandust vedanud ehitussektorist. Kui võrrelda Merko teostamata tööde portfelli, siis 2017. aasta detsembris oli see 344 miljonit, 2018. aasta detsembris aga 229 miljonit eurot, olles kahanenud umbes kolmandiku võrra. Nordeconi portfell kahanes veelgi rohkem – 144lt 100le miljonile eurole. Kasvu pidurdab ehituse sisendhindade ja töötasude tõus, konkurentsi tihenemine ja keerulisemaks muutunud finantseerimistingimused.

Põhjusi on erinevaid

Samas ei ole mitmete ettevõtete nõrgad tulemused tingitud mitte majanduse kehvast olukorrast, vaid muudest objektiivsetest põhjustest.

Baltika ja teiste rõivafirmade puhul võib viidata ärimudelile, mis ei ole tööle hakanud. Äri on läinud vett vedama Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes poliitiliste riskide ja valuutakursi muutuste tõttu. PRFoodsi puhul ollakse ärimudelit muutmas ja kaks korda suuremaks paisunud kontserni ei ole veel saadud õige hoo ja efektiivsusega tööle. Tallinki kasumist viis 1,5 miljonit eurot Helsingi börsile minek, samuti mõjutas neid laevade arvu vähenemine, kõrge kütusehind ja alkoholiaktsiiside tõstmine, mis soomlasi pelutas. Siin saaks riik kaasa aidata nii soomlaste tagasitoomisel kui sihtturgude laiendamisel.

Ettevõtete ja majanduse tulevik mõjutab ka riiki ning seetõttu peavad ettevaatlikud olema ka Reformierakonna juht Kaja Kallas ja teiste võimalike valitsuserakondade juhid koalitsioonilepingu sõlmimisel, sest majanduskasvu arvelt valimislubadusi ära ei kata. Neid aga anti üksjagu.

Rahandusministeeriumi koostatud erakondade valimisplatvormide eelarvemõju analüüsi kohaselt andsid erakonnad lubadusi miljardite eurode eest, kuid katteallikaid pakkusid vähe. Kõige suurema kuluga lubadused puudutavad pensionitõusu, maanteede ehitust, tulumaksumuudatusi, õpetajate palgatõusu, hoolduskoormuse vähendamist, teadus- ja arendustegevust ja tervishoiukulude kasvu.

Näiteks Reformierakonna pensionitõusu kava läheks nelja aastaga maksma kokku 616 miljonit, sotsidel 737 miljonit ja Keskerakonnal 852 miljonit. Reformierakonna lubadus kehtestada kõigile 500eurone igakuine tulumaksuvabastus maksab 247 miljonit eurot.

Erakondadel tuleb nüüd kokku leppida, millises mahus ja millised lubadused ellu viiakse, eelkõige tuleb aga konservatiivselt hinnata katteallikaid.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas