• Jaga lugu:

    Teine pensionisammas nii-öelda vabatahtlikuks

    Erakonnad ei tohi pensionitega lühiajalise kasu saamise ja valimislubaduste iga hinnaga ära tegemise nimel mängida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Kui teist pensionisammast ei muudeta lihtsalt vabatahtlikuks, vaid kaalutakse tõemeeli selle osalist natsionaliseerimist ja teise osa kõrgemat maksustamist, on see Äripäeva meelest jama. Tehke nii, nagu enne valimisi lubasite, või ärge tehke üldse.
    Paar päeva tagasi lekkis, et valitsus otsustab 6. juuniks ära teise samba muudatused. Peale võimaluse maksed teise sambasse peatada ja hoida raha investeerimiskontol, on laual plaan maksustada teise samba raha väljavõtmine kõrgendatud tulumaksuga ja lasta inimestel välja võtta vaid palga pealt kõrvale pandud eurod, riigi panus aga suunata esimesse sambasse. Ehk see natsionaliseerida.
    Lahkujate maksustamine kõrgendatud tulumaksuga on sisuliselt inimeste täiendav koorimine, mis moonutab plaani algset mõtet. Pole kindel, kui paljud sel juhul üldse lahkuda tahavad. Kui laual on variant, et teisest sambast lahkujad peavad suure osa kogutud rahast riigile tagasi maksma, muudab see kogu reformi naeruväärseks.
    Seda, et pensionireformiga tahetakse teisest sambast lahkujate arvelt saada eelarvesse lisaraha, tunnistas sel nädalal ka peaminister Jüri Ratas. „Teise samba vabatahtlikuks muutumisega suureneks panustamine esimesse sambasse, millest saab suure tõenäosusega üks kate pensionite tõstmiseks,“ ütles Ratas keerutamata.
    Põhjus on selles, et senise reformiplaaniga saadav rahasüst pole piisav, et finantseerida Keskerakonna ja ka teiste erakondade lubadust pensione tõsta. Seetõttu otsitakse võimalusi Isamaa valimislubadust „kõpitseda“, sest pensionäridele antud lubadus tuleb igal juhul täita. Pensionide tõstmine mõjub koalitsiooni populaarsusele positiivselt, selle ärajätmine tähendab aga kindla peale reitingute langust, mis enne silmapiiril terendavaid kohalikke valimisi oleks parteipoliitiliselt hukatuslik.
    Lubati üht, tehakse... teistmoodi
    On ju valitsus sel nädalal kärpekava avalikustades petnud mitmeid teisi huvigruppe. Vaid pool aastat tagasi andsid kõik erakonnad allkirja kokkuleppele, et teadusrahastust tõstetakse ühele protsendile SKPst. Ratas ütles toona, et kui sõna on antud, peab seda pidama. Tühjagi! Teadusrahastus ei puuduta ainult teadlasi, vaid ühiskonda laiemalt, sest innovatiivne ja teadusmahukas ettevõtlus tõukab ka majanduse arengut.
    Kui siia lisada alkoholiaktsiisi alandamine, eriti viina hinna õllega võrreldes atraktiivsemana hoidmine, ja kübeke sarkasmi, siis võib nentida, et kui inimesed end ennaktempos surnuks joovad, laheneb ka pensionide probleem. Pohmeluses pole ka mingit teadust vaja.
    On küüniline, et pensionide tõstmine seatakse sõltuvusse sellest, kui paljud inimesed teisest sambast raha välja võtavad, sellele omakorda aga kehtestatakse täiendavad riigimaksud. Mida rohkem loobujaid, seda rohkem raha pensionitõusuks.
    Ettepanekud pensioni teise samba reformimiseks vajalikeks seadusemuudatuseks plaanib valitsus saata riigikokku septembris, kus need eeldatavalt enne aasta lõppu heaks kiidetaks. Kui plaan teostub lörtsitud kujul, jääb Isamaa valimislubadus „Teine pensionisammas vabatahtlikuks“ karikatuurselt kõlama hoopis nii: „Teine pensionisammas nii-öelda vabatahtlikuks“, Keskerakonna erakorralise pensioni tõstmise oma aga: „Kui tahad, et ema pension tõuseks, võtta teine pensionisamba raha välja.“ Vabatahtlikult, muidugi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Euroopa aktsiaturud tõusid uue rekordini
Börsifirmade tugevad tulemused aitasid viia Euroopa aktsiaturud uute rekorditeni, vahendab Reuters.
Börsifirmade tugevad tulemused aitasid viia Euroopa aktsiaturud uute rekorditeni, vahendab Reuters.
Koroona raputab konverentside tulevikku: kohal käimiseks peab hakkama peale maksma
Eesti hübriid- ja virtuaalürituste korraldamise platvorm Worksup on koroona-aastal kasvanud kolm korda, seda kõike investorite abita. Alates koroonakriisi algusest on idufirma korraldanud 601 sündmust ja uute üritusekorraldajatele seatavate piirangute valguses tulevad ka aasta lõpp ja 2022. aasta töine.
Eesti hübriid- ja virtuaalürituste korraldamise platvorm Worksup on koroona-aastal kasvanud kolm korda, seda kõike investorite abita. Alates koroonakriisi algusest on idufirma korraldanud 601 sündmust ja uute üritusekorraldajatele seatavate piirangute valguses tulevad ka aasta lõpp ja 2022. aasta töine.
Soome kollane tase laevafirmasid ei hirmuta
Suuremad Läänemere laevafirmad ei usu, et tänasest kehtima hakkavad uued nõuded Soomest Eestisse reisimisel reisijate arvu vähendaks.
Suuremad Läänemere laevafirmad ei usu, et tänasest kehtima hakkavad uued nõuded Soomest Eestisse reisimisel reisijate arvu vähendaks.