• OMX Baltic−0,02%317,82
  • OMX Riga−0,89%956,52
  • OMX Tallinn−0,2%2 201,36
  • OMX Vilnius0,06%1 498,87
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,71%10 734,73
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,77
  • OMX Baltic−0,02%317,82
  • OMX Riga−0,89%956,52
  • OMX Tallinn−0,2%2 201,36
  • OMX Vilnius0,06%1 498,87
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 1000,71%10 734,73
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,77
Selgem fookus ja parem läbipaistvus teeksid Funderbeamile head, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Funderbeam vajab remonti mitmest nurgast

Seotud lood

Börsiuudised
  • 14.12.21, 06:00
Funderbeam valmistab investoritele pettumust, oodatakse kiiret tegutsemist
Kauplemis- ja investeerimisplatvorm Funderbeam on kevadest saadik olnud langustrendis ja paljude investorite positsioonid on kukkunud kahjumisse, mis paneb isegi varasemad entusiastid mõtlema, kas platvormi parem aeg on möödas ja on targem lahkuda.
Arvamused
  • 27.11.21, 07:00
Madis Müür: Funderbeami puhul on hirm laes ja hinnad huvitavad. Aga kuidas Buffett ütleski?
Äkki võib vaikusehetke Funderbeamis näha mitte maailma lõpuna, vaid hoopis võimalusena, küsib investor Madis Müür vastukajana investor Toomase kommentaarile, milles too arutleb, kas rahapaigutustega nimetatud platvormil on tõesti nii hullusti, kui osaku hinnast paistab. Müürilgi on Funderbeami portfell n-ö vee all.
Investor Toomas
  • 27.04.21, 06:00
Funderbeam ja Barking tõid investoritele külma ja vajaliku duši
Barkingu järjekorras teine rahastuskampaania Funderbeami platvormil tõstatas minu jaoks olulise küsimuse ning tegi selgeks, et platvormil kauplevate osakute hind järgnevate rahakaasamiste puhul ei pruugi liiga palju rolli mängida.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele