Kelvion - 20 aastat soojavahetamist

“Suppi me päris ei keeda, aga kui teil tuleb plaan vedelikke või gaase vastavalt kas soojendada või jahutada, pakume teile selleks eri tüüpi soojusvaheteid küll,” muheleb ettevõtte juhatuse liige, tehnoloogiainsener Andrus Pihkva ja lisab: “Meie emaettevõte koos oma tootevalikuga on soojusvahetite valdkonnas hetkel üks suuremaid maailmas.”

Pihkva meenutab, et töötas pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pikka aega koos sõbra, insener Andrus Varega ühes Baltikumi turul esimesena soojusvahetite pakkumisega alustanud Rootsi kontserni Eesti filiaalis.

“2001. aastal pakkus samal alal tegutsev Saksa ettevõte WTT GmbH meile kahele partnerlust,” ütleb Pihkva. “Neil oli Ida-Saksa aladel sarnaseid tooteid valmistav tehas ja pakkumine tuli hetkel, mil Lääne-Saksamaa sealset ettevõtlust toetas. Nad nägid meis potentsiaali Baltikumi turuosa ära katta ning meil tuli otsustada.” Pihkva vangutab pead: “Kuidagipidi lihtne see otsus polnud. Baltikum oli juba siis turvaline ärikeskkond, kuhu kõik olulisemad pakkujad olid ammu enne meid kohale jõudnud.”

Lõpuks lõid nad käed, 2001 sündis tütarettevõte WTT Baltics ja koostöö kestis mõned aastad. Midagi ei tulnud aga lihtsalt, turg oli üleküllastunud. “Oli kas esimese või teise tegutsemisaasta aprillikuu, kui vaatasime – kaks Andrust, nagu me olime – teineteisele üle laua tujutult otsa ja kaalusime tegevuse lõpetamist,” meenutab Pihkva. Ta toob põhjuseks tolle aprillikuu käibe, mis oli vaid 15 000 Eesti krooni.

2004. aastal pääses lumi katuselt lahti. Algas periood, kus suured kontsernid otsisid tootevalikute kasvatamiseks väiksemaid ettevõtteid ja liitsid neid endiga. WTT GmbH müüdi koos WTT Balticsiga suurele Saksa kontsernile GEA GmbH.

“Läksime nii-öelda laviiniga kaasa. Eks see muidugi hirmutas ka: olime korra juba suure kontserni all olnud ja sealt omal soovil lahkunud, aga vähehaaval selgus, et suurettevõtted on suhtumiselt erinevad,” ütleb Pihkva. “Ettevõtte uueks nimeks sai GEA Baltic ja ühinemine andis korraliku arengutõuke. Meie soojusvahetite tootevalik laienes ja positsioon turul paranes, mis hakkas õige pea kajastuma ka käibes.”

Viis-kuus aastat hiljem oli GEA Balticu käive 3 miljonit krooni. “See näis nii spetsiifilisel ja konkurentsitihedal alal võimatu number. Toona tundus, et Baltikumis on meil lagi vastas,” meenutab Pihkva. Ent ei olnud. Ehkki see valdkond pole kaugeltki selline nagu kütusetööstus või hulgimüük, kus suured käibed on tavalised, on ettevõtte käive tõusnud tänaseks peaaegu kümme korda, ulatudes 3 miljoni euro lähedale.

“See on number, mille pealt saame täna ühiskonda tagasi panustada. Me ei tee siin mingit imet, me ei tooda siin, oleme hetkel lihtsalt Kelvioni tehaste toodete müüjad Baltikumis. Meie tulemuste taga pole midagi muud kui oma ala põhjalik tundmine ning 20 aasta jooksul tekkinud inimsuhted,” tõdeb Pihkva tagasihoidlikult ja lisab: “Tegelikult ei piirdu meie heade partnerite ring Baltikumiga, näiteks on meil tugev partner ka Vene Föderatsioonis Kaliningradis.”

Aga ajalukku naastes: 2013. aastal seisis suureks paisunud GEA valikute ees, mida kokkuostetud “tehnoloogiatega” edasi teha. Kontsern otsustas oma soojusvahetusüksuse edasi müüa. Uue nime Kelvion sai üksus teadlase, muu hulgas soojusülekandeprotsesse uurinud lord William Thomson Kelvini järgi ja firmasümboolika värvid muutusid endisest rohelisest Kelvioni must-kollaseks.

Soojusvahetite tüübilt on firmal Baltikumis siiani valikuks number üks vana hea WTT tüüpi vaheti. Nagu ettevõtte algusaastail tegid nad siinmail tuntuks väljaspool Saksamaad üsna tundmatu kaubamärgi WTT, on nüüd ka Kelvioni seadmed mõne tegevusaasta jooksul leidnud olulise koha Baltikumi turusegmendis.

“Müüme klientidele lahendusi, mitte pelgalt seadmeid,” ütleb Pihkva. “Kui kuskil on vaja midagi tööstuslikult soojendada või jahutada, siis meie soojusvahetite pink on pikk ja reageerime väljakutsetele kiiresti. Ettevõttel on standardtoodete ladu Baltikumis, siinkandis ainuke omalaadne, ja suudame soojusvaheti tarnida kliendini järgmiseks päevaks või kiireminigi.”

Kelvini meeskonna moodustab väike, viiest inimesest koosnev pikaaegse kogemusega ja aastaid koos töötanud kollektiiv. “Me hoiame kokku nagu perekond, tähistame koos tähtpäevi ja suhtleme peretsigi,” räägib Pihkva. “Meie inimesed on sama hästi kui asendamatud. Näiteks helge peaga inseneri, kes suudaks ka klientidega suhelda, on väga keeruline leida. Kui sul juba on sellised inimesed, on sul ka päriselt midagi.”

Pihkva tõstab paari huvitavama töise väljakutsena esile Saku Õlletehast, mille toodang voolab läbi nende pastörisaatori, ning Riia Soojuselektrijaama TEC-2, kuhu paigaldati suitsugaase jahutav soojusvaheti, mis kaalub 20 000 kilo ja säästab umbes 8% soojuselektrijaama hetkevõimsusest. “Meie seadmetest sõltub teiste ettevõtete toodang ja inimeste heaolu ning sellega kaasneb tahes-tahtmata vastutus,” tunnistab Pihkva. “Oleme seda vastutust tõsiselt võtnud ja küllap seepärast ongi meil väga palju soovitajaid.”

Erinevalt GEAst, kus eri tehaste töö oli suunatud erinevate piirkondade turgudele ja tehased tegelesid klientidega ise, juurutab Kelvion “one face to the customer” poliitikat. See tähendab, et seni tehastega otse kaubelnud Balti regiooni klientidel on nüüd võimalik asju palju lihtsamalt ja tõhusamalt piirkondliku esinduse kaudu ajada. Tõhusama infovahetuse tulemuseks on oluliselt lühemad tarneajad ja pole kahtlustki, et sellega võidavad nii klient kui ka kogu sektor.

Hoolimata eelmise aasta alguse ohumärkidest – suuremad kütusega seotud tööstused Baltikumis nagu Viru Keemia Grupp ja Leedus Mažeikiais asuv Orleni naftarafineerimistehas jäid seoses viiruse levikuga investeeringute osas ootele –, kujunes 2020 Kelvionile rekordaastaks. “Partnerite usaldus, meie töötajate professionaalsus ja lubadustest kinnipidamine, mis seal muud olla saab! Täitsime kõik plaanid ja purustasime rekordid nii käibe, tellimuste sissevõtmise kui ka kasumi poole pealt,” ütleb Pihkva. “Teiselt poolt: soojusvaheti on, eriti meie kliimas, selline seade, et kui seda on vaja, siis sellest mööda ka ei pääse.”

Ettevõtja nendib, et 2007.–2008. aasta ülemaailmne majanduskriis neid tuntavalt ei mõjutanud, firma käive sel ajal pigem tõusis, küll jättis oma jälje nn Krimmi kriis. “2015–2017 olid meil päris rasked aastad, aga orienteerusime pisut ümber ja saime hakkama.”

Pihkva sõnul on nende eesmärk alati olnud suur kliendibaas ja see on raskemaid aegu silmas pidades võtmetähtsusega. Kelvioni kliendivalik ongi lai. Lätis ja Leedus suhtlevad nad kliendiga usaldusväärsete partnerite kaudu, samuti Vene Föderatsioonis Kaliningradis. Kõige aktiivsemalt tegutsevad nad loomulikult Eestis.

“Me pole soovinud endale monoettevõtte rolli – selles mõttes, et meil oleks vaid neli-viis suuremat klienti,” tunnistab Pihkva. “Milleks? Meil on palju suurepäraseid tooteid ka väiksema ostumahuga kliendile. Iga klient loeb, iga suur, iga väike!”

Baltikumi oludes on paindlikkus ellujäämise küsimus. Tehaste poolest, mis suudaksid oma toodet ka eksportida, on Baltikum üsna vaene. Võrreldes soomlaste aastatoodanguga tehakse siin käivet vähem kui veerandi võrra. Parem pole kohalik turg ka insenerlahenduste poolest.

Võtame näite, kus piimatööstus soovib uut toodet juurutada ja ta vajab selleks tootmisliini. „Baltikumis võib inseneribürood, kes suudaksid selle tarvis täislahendust pakkuda, ühe käe sõrmedel üle lugeda. Aga kui liin projekteeritakse Saksamaal, ostab klient ka seadmed sealt, kaasa arvatud soojusvahetid,” kirjeldab Pihkva põgusalt väikese turu kitsaskohti.

Soojusvahetid lähevad reaalsetesse tehnoloogiatesse, mis toodavad ja loovad inimestele väärtust. “Me aitame luua tootmist, mille abil inimesed saavad sooja, toitu, riideid, ravimeid ja lugematul hulgal muud vajalikku,” ütleb Pihkva.

Kordame veel üle kõige tähtsama, jutu alguses juba mainitu – kui kellelgi on probleeme vedelike või gaaside soojendamise või jahutamisega, olete te nende muredele avatud?

“Jah, aga me ei kuhja enda juurde muresid ega probleeme. Me oleme insenerid, mitte psühholoogid,” hakkab Pihkva naerma. “Kui teil on meile väljakutse, siis ausõna, oleme juba ette põnevil!”