9 kehakeele viga, mida vältida
Psühholoogide hinnangul toimub 60-90% kommunikatsioonist mitteverbaalsel moel ehk kehakeelel on väga suur roll selles, missuguse mulje me endast teistele inimestele jätame.
Sel nädalal on korduvalt räägitud sellest, missuguse mulje kehakeel inimestele jätab. Isegi kui käes on keerulised ajad, tasub oma hoiakuid ning olemust kontrolli all hoida.
Portaal Aol on kokku pannud rea tüüpilisi kehakeele vigu, mida vältida võiks.
Pinges olemine. Kui inimene tundub liiga kange ning tema õlad pole lõdvestatud olekus, jätab see psühholoogide hinnangul inimesest mulje, nagu ta oleks väga haavatav. Kuigi istudes on viisakas olla sirge seljaga ning selge silmavaatega, on oluline end siiski mugavalt tunda.
Ebaviisakas kehahoiak. Teise inimesega suheldes on viisakas nii tema poole vaadata kui kogu kehaga tema suunas olla. Kui sul on pikem vestlus inimesega, siis on kasulik istuda või seista otse tema vastas. See näitab, et sa oled vestlusesse haaratud ning kuulad oma partnerit.
Lösutamine. Juhul, kui intervjuu või kohtumine toimub laua taga, on soovitatav end püüda end hoida enam-vähem samas asendis. Kui sa mingil hetkel nii-öelda vajud tooli sisse või nõjatud liiga taha, võib see vestluspartnerile anda signaali, et sa oled temaga suhtlemisest tüdinud või on tema jutt sinu jaoks liiga igav.
Jalgade ja käte ristamine. On üldtuntud fakt, et käed rinna peale risti panemine jätab mulje, nagu sa oleksid kaaslase jaoks suletud. Selgub, et sama efekti annab ka jalg üle põlve istumine.
Liigsed žestid ning samas ka vaoshoitus. Kuigi žestikuleerimisega ei tohiks liiale minna, pole “kätega rääkimine” tegelikult halb. See elavdab kuulajat ning ühtlasi annab mõista, et sa oled vestlusesse väga haaratud. Samuti suurendab see psühholoogide sõnul usaldusväärsust ning usutavust.
Nõrk käepigistus. Käepigistust ning selle olulisust ei tohiks juhid võtta kergekäeliselt. Inimesed, kelle käepigistus on nõrk, jätavad mulje, nagu nad poleks enesekindlad ning neil on palju nõrku kohti. Kuna kohtumine algab sageli käepigistusega, on see ka hea viis ennast enesekindlale lainele häälestada.
Silmside vältimine. Kuigi mõnede inimeste jaoks võib silmside tunduda ebamugav, on see siiski oluline, et näidata, kui huvitatud sa oma vestluspartnerist oled. Samas tuleks ka siin olla ettevaatlik, sest inimesele pikalt ja sügavalt silma vaatamine võib jätta vale mulje ning seega muutuda teisele osapoolele häirivaks.
Liigne pilgutamine. Vestluse puhul tasub silmas pidada ka seda, kui sageli sa silmi pilgutad. Liigne silmade pilgutamine võtab tähelepanu vestlusteemalt ning su kaaslane võib hakata mõtlema hoopis sellele, kas sul on silmadega probleeme.
Liiga kiiresti rääkimine. Tõsi, on inimesi, kes räägivadki kiiresti, ent üldiselt tasuks vestlusele minna siiski plaaniga rääkida normaalses tempos. Kiiresti kõnelevad inimesed võivad endast jätta mulje, nagu nad oleksid väga suures pabinas ning tunnevad end ebamugavalt.