- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 500−0,03%7 762,29
- DOW 30−0,49%51 793,02
- Nasdaq 0,32%27 208,39
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,31
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 500−0,03%7 762,29
- DOW 30−0,49%51 793,02
- Nasdaq 0,32%27 208,39
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: tahaks pensioni tugevas euros
Kreeka võlakriis kõigutab eurot. Aasta algusest on euro nõrgenenud dollari suhtes viis protsenti. Jaanuar ja veebruar on Euroopa riikide liidritel läinud euroalale kriisiplaanide arutamise peale.
Selle nädala algul koos olnud euroala rahandusministrid ei rääkinud konkreetsetest toetuskavadest Kreekale, küll aga rõhutasid, et Kreekal endal tuleb rohkem pingutada. Eilne Wall Street Journal tõi Kreekale eeskujuks Balti riike - see, kuidas Kreeka probleemile reageerib, on lehe meelest Balti riikidega võrreldes nagu öö ja päev.
Tänaset Äripäevast loeme, et Eesti ei ole mitte ainult n-ö moraalse eeskujuga Kreekat toetanud, vaid Eesti pensionikogujad on teise samba fondide soetatud Kreeka valitsuse võlakirjade kaudu omalt poolt ka rahaliselt Kreeka majandust toetanud.
Kui SEB müüs Kreeka võlakirjad jätkuva ebakindluse tõttu maha, siis Swedbank, vastupidi, suurendas selle aasta algul veelgi oma investeeringuid. Swedbanki riigivõlakirjade edetabelis on euroala "must notsu" koguni neljandal kohal - selle valitsuse võlakirjade all on Swedbankil umbes 200 miljonit krooni eestlaste pensioniraha.
Swedbank peab Kreekasse investeerimist väga huvitavaks - võlakirjad on odavad, lubatud tootlus kõrge, intressitase jaanuaris näiteks 7 protsenti. Pensionifondide raha on aga teistegi suure võlakoormusega riikide - Portugali, Hispaania, Belgia, Itaalia - võlakirjade all. Ja seda mitte ainult Swedbankil, vaid SEB-lgi. Ka ELi vanade riikide, sh Saksamaa soliidsed pangad on investeerinud samuti praegu nende riikide võlakirjadesse. Kreeka seis on aga kõige muret tekitavam. Kreeka mure on kõigi eurotsooni riikide mure ja Euroopa Liit ei saa jätta Kreekat hätta - Kreeka kukkumine võib võlakriisi tõmmata kogu Euroopa. Kreeka pankrotist võib seega vaid teoreetiliselt rääkida.
Eesti liitumine euroga tulevast aastast muutub iga päevaga järjest kindlamaks. Meie, nagu ka kõigi teiste ELi riikide huvides on tugeva euro säilitamine. Kreeka valitsus peab selle nimel kõvasti pingutama. Nagu oleme teinud meie, et pääseda euroriikide hulka. Tahame, et meie pingutused poleks olnud asjatud, tahame muu hulgas ka pensioni saada tugevas euros.
Meie pensionifondid võivad tagasi saada Kreeka valitsuse võlakirjadesse pandud raha, aga Kreeka juhtum näitab, et turvalist investeerimisvõimalust pole olemas. Äripäev ootaks turule sellist teise samba fondi, kus pensionikoguja saaks ise otsustada, kas ta panustab kohalikesse ettevõtetesse, kasvavasse Hiinasse, hädas olevasse Euroopasse või koguks seda raha deposiiti. Praegu saab valida vaid fondi, kuid võimalused mõjutada rahapaigutusi on olematud. Vastutus aga on pensionikogujal, mitte Kreeka valitsusel ega fondil.
Hetkel kuum
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele