• OMX Baltic−0,08%297,03
  • OMX Riga−0,54%914,84
  • OMX Tallinn0,4%2 034,7
  • OMX Vilnius0,14%1 221,09
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • OMX Baltic−0,08%297,03
  • OMX Riga−0,54%914,84
  • OMX Tallinn0,4%2 034,7
  • OMX Vilnius0,14%1 221,09
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,05%42 633,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • 17.02.10, 06:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kreekale seatakse eeskujuks Balti riike

Rahandusminister Jürgen Ligi möönab, et Kreekast johtuv närvilisus euroliidus ja euroliidu ümber ei jäta puutumata liidu laienemist, samas on Balti riigid esile kerkimas kui etalon, millest võlakoorma all lookas Kreeka eeskuju võiks võtta.
Esmaspäeval ja teisipäeval Brüsselis Kreeka võlakriisi lahanud ELi rahandusministrid ei kiirustanud täpsustama, milles ELi valitsusjuhtide läinud nädalal lubatud pretsedenditu abi Kreekale täpselt võiks seisneda.
Selle asemel nõuti Kreekalt konkreetseid samme tõendamaks, et euroala suurima eelarvepuudujäägi vähendamiseks koostatud kriisikavaga on tõsi taga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Kreekale on Eestil raske soovitada muud kui defitsiidi radikaalset kärbet, kuna just seda ilma välisabita oleme teinud ise," ütles Ligi pärast kohtumise lõppu, jagades ELi rahandusministrite ühist seisukohta, et Kreeka peab riigifinantside korrastamiseks enam pingutama.
"Kreeka pingutused peavad küündima samale tasemele, millega sai euroalal hakkama Iirimaa ning mida väljaspool euroala on teinud Läti," ütles Saksamaa aserahandusminister Jörg Asmussen.
"Eesti positiivne näide on täna samuti kõlanud ja meil on heameel jätta see pigem teiste tuua," ütles Ligi.
Balti riigid on mõru pilli juba alla neelanud

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eile kirjutas ka ajaleht Wall Street Journal, et eelarvedefitsiidi kärpimisel annavad Balti riigid Kreekale silmad ette. Need Kreekaga sarnaselt turgude rünnaku alla sattunud riigid on mõru pilli alla neelanud ning juba paistab pimeduses valgus - kõigi kolme reitinguväljavaated on paranenud ning riskihinded Kreeka tormis stabiilsed. "Balti riigid on selgelt näidanud, et sisemine devalveerimine on võimalik, ehkki väga valus," kirjutas WSJ.
ELi rahandusministrid andsid Kreekale nüüd 30 päeva aega, et oma kärpekava ellu viima hakata. Kui 16. märtsil selgub, et Kreeka sellega toime ei tule, võib EL Kreekalt nõuda täiendavaid kärpeid või maksude tõstmist.
"Selgesti on näha, et Eesti, Läti ja Ungari ning rida teisi riike on suutnud end kokku võtta ning võtnud poliitilise vastutuse, et riigi finantsid korda seada. Mul on raske näha, miks Kreeka ei peaks suutma üles näidata sama distsipliini, mida me nõuame teistelt liikmesriikidelt," ütles eile Rootsi rahandusminister Anders Borg.
Kreeka on lubanud, et kärbib mullu 12,7%-le kerkinud eelarvedefitsiidi tänavu 8,7%-le ning 2012. aastaks 3%-le SKPst.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestit ei saa nuhelda Kreeka pattude eest
Ligi möönis eile, et tormid Kreeka ümber ei jäta mõjutamata euroliidu laienemist, kuid et ministrite tasemel või komisjonis pole see teemana üles kerkinud. "Raske oleks ka seletada, miks reeglite järgija peaks saama karistatud rikkuja pärast," ütles Ligi, lisades, et eks Eestil tuleb selgitada, et pakume tsoonile stabiilsust ja vastutustunnet, mitte riske.
Nomura pank usub, et Kreeka euroala laienemist ei seiska. "Euroopa Komisjoni silmis on euro praegusest kriisist väljuvatele riikidele jätkuvalt mõistlik poliitiline ja majanduslik stabiliseeriv jõud," kirjutas Nomura analüütik Attard Montalto oma analüüsis, nimetades Eestit paindlikuks ja dünaamiliseks ning hea kohanemisvõimega majanduseks.
TAUST

Artikkel jätkub pärast reklaami

• Selge abiplaani viibimine Kreekale käristas eile intresside vahe Kreeka ja Saksamaa riigivõlakirjade vahel 317 baaspunktile, ehkki mõlemad on euroala riigid. Vahe on pea kaks korda suurem kui läinud aasta novembri alguses.
• Kreeka valitsuse võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise risk kasvas eile 15,5 baaspunkti võrra, 370 punktile.
TÄHTAEG
• 30 päeva pärast ootavad Euroopa Liidu riigid Kreekalt reaalset edu kärpekava elluviimisel.
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 23 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele