• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti energiapoliitika vajab läbimõtlemist

    Veel paari kuu eest vääramatuna näinud Eesti Energia IPO ärajäämine ning valitsuspartnerite piikide murdmine monopolide ohjeldamise seaduse üle, on toonud esile põhimõttelised tegematajätmised Juhan Partsi haldusalas. Eesti riigil puudub mõtestatud energiapoliitika, mis arvestaks Euroopa Liidu uute suundadega kliima- ja energiapoliitikas, näeks ette energiaturgude liberaliseerimise mõjusid ning looks investoritele ettenähtava ja toetava raamistiku, kirjutab Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni energiapoliitikanõunik Rene Tammist.

    Olukord on tegelikult absurdne. Eestil pole mõtestatud energiapoliitikat, kuid on hiljaaegu vastu võetud energia- ja elektrimajanduse pikaajalised arengukavad ning elektrituru seaduse muudatused, mis pidid selguse tooma.
    Kõigepealt valitseb vastuolu antud plaanide ja Euroopa kliima- ja energiapoliitiliste suundumuste vahel. Kava investeerida 14 miljardit krooni kahe uue põlevkivi keevkihtploki ehitusse ning toetada katelde opereerimist 20 aasta jooksul 24 miljardi krooniga läheb vastuollu EL regulatiivse raamistikuga, mille kohaselt CO2 emiteerimine peab tulevikus vähenema ja turud avanema. 2008. a. vastuvõetud EL kliimapaketi mõte seisnebki ju selles, et CO2 mahukas elektritootmine oleks sedavõrd kallis, et seda lihtsalt ei tehtaks, veel vähem investeeritaks sedalaadi tootmisvõimsustesse. Riigiabi andmine aga läheb vastuollu sama paketi mõtte ja energiaturgude avamisega püüdlustega, suundumus aga on vastupidine, vähendada otseseid ja kaudseid toetusmehhanisme sh. keskkonnadumpingut, mis turgude tegelikku avamist tagasi hoiavad.
    Samuti ei kajastu neis plaanides mingilgi määral vajadus vähendada euroliidu energiatarbimist 20%. Osaliselt haakub selle sihiga Eesti kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 25% (EL-s tervikuna 20%).
    Energia säästmine on sisuliselt kõige odavam energiatootmise viis ja meil on kõvastipotentsiaali. Tuleb vaid seada ambitsioonikas eesmärk ning luua mitmetahulised hoovad selle saavutamiseks. See on ka valdkond, kus poliitiline konsensus on kõige lihtsamini saavutav, ent ometigi on just siin tegematajätmised kõige suuremad.Taastuvenergia puhul teame, et meie tegelik potentsiaal ületab tunduvalt taastuvenergiadirektiivis seatud kohustusliku lae. Tasub julgelt välja öelda, et seame lati kõrgemale ning palju see tarbijale maksma hakkab. Ega siis põlevkivienergeetika odavam tule, juhul kui sektori tegelik keskkonnamõju ning tulevikus lisanduv riigiabi elektrihinda ümber arvutada. Taastuvenergiadirektiivis toodud kauplemisvõimalused põhjanaabritega oleks riigile oluliseks  sissetulekuallikaks. Paraku vaadatakse neist kui pidalitõbisest mööda.
    Teiseks, minu arvates pole vähemalt riigi tasandil aru saadud miks energiaturge avatakse. Vahetult enne turgude avamist tahavad valitsuspartnerid igati tsementeerida kohalike tegijate positsiooni, kas siis läbi eksklusiivõiguste, riigiabi või teiste konkurentsi piiravate mehhanismide. Sellega välistame kogu positiivse, mida likviidne ja konkurentsile avatud turg pakub. Kõik viimaste aastate Euroopa Komisjoni poolt energiaturgude avamisest tehtud mahukad analüüsid ütlevad ühte, mida avatum on turg, seda läbipaistvam on hind, seda rohkem investeeringuid tehakse ja seda optimaalsemalt ressursid jaotatakse. Iseenesest on absurdne, et mina vasakpoolsena pean Äripäeva veergudel parempoolsele valitsusele meelde tuletama avatud turgude tähtsust.
    Kolmandaks pole riik suutnud luua investoritele ettenähtavat ja toetavat raamistikku. Võimuliidus ilmnenud vastuolud näitavad, et riigi pikaajaliste energiapoliitiliste eesmärkide ning nende saavutusviiside osas puuduvad kokkulepped. Kui toimub pidev tõmblemine põlevkivi kaevandamismahtude, mingite energiatootmisviiside eelistamise, toetusmehhanismide või eksklusiivõiguste üle, siis muudab see Eestis energiasektorisse sisenemise riskantseks. Sellest kaotavad nii tarbijad kui ka riik.
    Hoolimata aastaid kestnud aruteludest on selge, et Eesti riigil puudub läbimõeldud energiapoliitika. Kuniks selline olukord kestab, on minister Partsil oodata tagasilööke oma valdkonnas ka edaspidi. Tulemuseks on ebamõistlikud investeerimisotsused,  energiasektori potentsiaali kasutamata jätmine, põhjendamatult kallid energiahinnad ja oht varustuskindlusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Efteni käivitas uue fondi ja ostis Vilniuses Danske büroohoone
Eften Capital käivitas uue, rohelise investeerimise põhimõtetest lähtuva ärikinnisvarafondi, mille esimene ost on Vilniuses asuv büroohoone, kuhu Danske pank on koondanud oma grupi tugiüksused.
Eften Capital käivitas uue, rohelise investeerimise põhimõtetest lähtuva ärikinnisvarafondi, mille esimene ost on Vilniuses asuv büroohoone, kuhu Danske pank on koondanud oma grupi tugiüksused.
Rohetiigri eestvedaja ennustab järgmiseks aastaks rohepöördes murrangut
Rohetiigri üks eestvedajatest ja EASi divisjonijuht Mihkel Tammo rääkis, et järgmisel aastal saab rohepööre suurema hoo sisse. Sealjuures rõhutas ta, et ettevõtjatel, kes praegu muutustega kaasa ei tule, läheb peagi äri ajamine väga keeruliseks.
Rohetiigri üks eestvedajatest ja EASi divisjonijuht Mihkel Tammo rääkis, et järgmisel aastal saab rohepööre suurema hoo sisse. Sealjuures rõhutas ta, et ettevõtjatel, kes praegu muutustega kaasa ei tule, läheb peagi äri ajamine väga keeruliseks.