Uus amet tööturult lahkumata?
Eesti tööturgu käsitlevad ajaleheartiklid jätavad harva mainimata vajaduse senisest enam täiend- ja ümberkoolitada töötuid ning madala kvalifikatsiooniga isikuid, kirjutab Mihkel Nestor.
Armastatakse ka rõhutada, et tööandjale vajalikke oskusi ei ole võimalik omandada lühikursuste käigus ning tööle oodatakse põhjaliku väljaõppe läbinuid. Samas ei ole siiani välja toodud mehhanismi, mille abil taoline tööjõu ümberstruktureerimine võimalikuks saaks. Kuigi mõte aasta-kaks koolipingis istuvast keskealisest töötust meesterahavst, kes koolis uued oskused omandab ning seeläbi haljale oksale jõuab, tundub ilus, esineb selliseid näiteid reaalsuses paraku haruharva. Tagasi koolipinki asumine tundub inimesele, kelle viimane õpikogemus pärineb 20 aasta tagusest ajast võõrastav. Pealegi, kes siis selle aja jooksul peres leiva lauale toob?
Kuidas aga omandada uus amet ilma tööturult lahkumata? Üheks seni vähekasutatud lahenduseks on õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe. Praxis analüüsis hiljuti üle-euroopalise õpipoisiõppe uuringu raames Eesti kogemusi selle õppevormi rakendamisel. Töökohapõhine õpe on kutsehariduse õppevorm, kus suurem osa õppetööst toimub töökohal ning koolis käiakse omandamas vaid olulisemaid teoreetilisi teadmisi. Koolide partneriks on selle õppe pakkumisel ettevõtjad. Peale esmaste põhitõdedega kurssi viimist asub õpilane ettevõttes tööle kogenud meistri käe all, kes teda igapäevases töös juhendab. Kolmandik õppest peab toimuma koolis, kuid et õpingute korraldus on paindlik, lepitakse täpne ajagraafik kokku koostöös tööandjaga. Töövõtja seisukohast on töökohapõhise õppe oluliseimaks plussiks see, et panustades ettevõtte töösse, maksab tööandja talle ka palka. Tööandja saab aga riigi kulul välja koolitada just enda vajadustele vastava töötaja.
Töökohapõhine õpe toimib täna hästi metsandussektoris, kus selle eestvedajaks on Luua Metsanduskool. Metallitööstuse erialadel on ettevõtjate oluliseks partneriks Tallinna Tööstushariduskeskus ning teenindussektoris Tallinna Teeninduskool. Tuginedes Luua Metsanduskooli kogemusele, on täiskasvanud õppijad olnud väga motiveeritud õppes osalema, sest omandatud teadmised on koheselt töökohal rakendatavad. Paljud ettevõtjad on leidnud töökohapõhise õppe näol aga hea viisi, kuidas uus töötaja kiirelt meistriks koolitada.
Töökohapõhine õpe on täna aga vähe teadvustatud, seal õpib vaid 2% kõigist kutsehariduse õpilastest. Eesti tööjõu kvalifikatsiooni tõstmiseks, peaks töökohapõhine õpe muutuma madalate või vananenud oskustega tööjõu värbamisel normiks. Oluline roll on siin kanda riigil, kes ettevõtjaid taolisest koolitusvõimalusest senisest paremini teavitama peab.