ÄP: Sookvoodid kõigest tuunivad ebavõrdsust

Äripäev kirjutab täna, et Euroopa Liit survestab otse või kaude Eestit sookvootidega. Nende pooldajad näevad koguni ohtu, et vastasel juhul muutub Eesti euroliidus paariaks. Kui näiteks Norras kehtestati sookvoodid juba mitukümmend aastat tagasi, siis Euroopa Liidus on levinud regulatsioon, et börsiettevõtte nõukogudes peaks 40% olema naisi.

Võit või kaotus? Sookvootide pooldajad tõlgendavad nende kehtestamist kui võit-võit (win-win) olukorda. Esiteks pääsevad nii naised juhtivatele positsioonidele ning lisavad seeläbi organisatsiooni uut – tihti pehmemat vaadet, millest sündiv sünergia aitab edasisele arengule kaasa. Teisalt juurdub ühiskonnas arusaam, et naised on meestega võrdsed.

Äripäeva ei nõustu. Äripäeva arvates kaasneb sookvootide kehtestamisega pigem kaotus-kaotus (lose-lose) olukord. Esiteks ei lähtuta juhtivatele positsioonidele valimisel mitte vastavate inimeste võimekusest, vaid soost. Isegi juhul, kui vastava soo esindaja on andekas, võib see jätta ilma võimalusest kasutada veel üht lisakäiku või lisavõimalust, et organisatsiooni tõhusamaks ja paremaks muuta.

Teiseks sisendavad kvoodid arusaama ebavõrdsusest ja ebavõrdsest konkurentsist, sest valituks osutumisel ei piisa sellest, et olla parim, vaid tuleb sündida ka õige kromosoomiga. Kolmandaks rõhutavad ja sellega taastoodavad sookvoodid arusaama meeste ja naiste ebavõrdsusest. Sest kui sookvoot kehtib, siis tunnistatakse sellega sood määramata ajaks otseselt ebavõrdeks. Neljandaks mõjutab see otseselt ka sookvoodi n-ö täitjat, kes saab tahes või tahtmata külge stigma - ta valiti mitte oskuste, vaid soo tõttu.

Mustaga musta valgeks ei tee. Äripäev möönab, et Eestis leidub sugude diskrimineerimist. Näiteks palkade ebavõrdsus meeste ja naiste vahel. Erinevus hõivatuses – juhtivates ametites on liiga vähe naisi, näiteks vaid üks naisminister. Need on valdkonnad, kus Eestil on kahtlemata arenguruumi. Kuid pole õige võidelda diskrimineerimise vastu teistsuguse diskrimineerimisega. Asendada üks diskrimineerimise viis teisega – ega sisu ei muutu, kui viimast ka eufemistlikult positiivseks nimetada. Nii teha tähendab, et eemärk pühendab abinõu. Viimane on aga otseses vastuolus sookvootide kehtestamise juhtmõttega – kinnistada demokraatlikke väärtusi. Kunstlik tagantlükkamise vastu räägib seegi, et see pole efektiivne ja jätkusuutlik. Ta püsib sarnaselt subsiidiumitega, vaid riigi toel ning kukuks selleta kokku. See aga tähendab, et sookvoodid peaksid kehtima igavesti, mis omakorda kinnistab ebavõrdsust.

Et Eesti naised on võimekad ja läbilöögivõimelised, on saanud korduvalt tunnustust. Näiteks eelmisel aastal suundus TeliaSonera viitsepresidendiks senine EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout, sellel aastal teatati aga Rakvere Lihakombinaadi senise juhi Anne Mere tõusust emafirma HKScan Soome juhiks ja kontserni HKScan juhtkonda. Tõsi, nad suundusid võrdõiguslikkust teravalt jälgivatesse Põhjamaadesse. Kuid just selline tegelikke võimeid tunnustav eeskuju ja mitte määratud kvoot on tee, mida valida.

Autor: 1185-aripaev