Indrek Oro: tervishoid vajab stabiilsusmehhanismi

Kui eurotsooni kriis ähvardab vahetult maksumaksja taskut, siis tervishoiukriisi mõjud avalduvad hiilivalt nagu kroonilise haigusele omane. Valusamalt puudutavad need nõrgemat osa ühiskonnast ehk neid kes vajavad enam arstiabi. Ja kui oleme haiguse lasknud ilma ravita areneda liialt kaugele, võivad muutused olla pöördumatud.

Tervishoiutöötajate kannatuse on viinud katkemise äärele valitsuse soovimatus muudatusi ette võtta. Olukorra tõsidusest arstiabis on viimaste aastate jooksul juttu olnud jätkuvalt, mitte üksnes tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste laua taga. 2010. aastal koostasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga  Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse põhjaliku analüüsi ja soovitasid hakata kiiresti tegelema tervishoiu tulubaasi suurendamisega.

OECD andmetel on Eestis Euroopa kõige efektiivsem ja kulutõhusam arstiabi. Paljudele meeldib uskuda, et see on üks osa Eesti eduloost. Tegelikkus on karmim - tervishoiu kogukulud ühe inimese kohta (2006) olid Rootsis 3179, Soomes 2586 ja Eestis 503 eurot. Tervishoiukulude osakaal SKP-st oli Eestis 2010. a 6,3 %, Euroopa riikides keskmiselt aga 8-9 %.

Arstkond ei kahane mitte üksnes välismaale minejate tõttu. Terviseameti andmetel võttis aastal 2010 oma paberid välja 136 ja möödunud aastal 141 arsti. Residentuurilõpetajaid oli vastavalt 81 ja 98. Kui veel arvestada, et mõlemal aastal jõudis pensioniikka 114 arsti, siis saame tulemiks (eeldusel, et mindi ka pensionile) vastavalt -169 ja -157. Võib arutada esitatud andmete täpsuse üle, kuid on ilmne, et arstide hulk väheneb ka siis, kui keegi välismaale ei lähe ja lahkujate asemele kedagi ei tule.

Jürgen Ligi lausus 5. septembri ETV „Foorumi“ saates, et palju kallim on euroala kriisi läbi teha kui osaleda selle ärahoidmises. Kas pole samamoodi tervishoiusüsteemiga – palju  kallim on likvideerida tänase kriisi tagajärgi kui panustada selle ärahoidmisse?

Rahandusminister rahustas televaatajaid lubadusega, et liitumine ESMiga tähendab vaid oma reservide väljalaenamist. Kui arvestada, et haigekassal on reserve kokku enam kui 63 miljoni jagu, siis selgitab see hiljutiste piinlikkust tekitanud haigekassa juhi valimiste tagamaid, kus valitsuse eesmärgi saavutamiseks vahetati välja osa haigekassa nõukogu liikmeid. Arstide liit on palgatõusu ühe võimaliku katteallikana viidanud haigekassa jaotamata kasumile (mitte reservidele!), mis on tekkinud eelarvesse kogutud ravikindlustusmaksust, mida ei ole raviks ega haigus- ja ravimihüvitisteks ära kulutatud. 2011. aasta lõpu seisuga oli jaotamata kasum 162,5 miljonit eurot.

Ja nii seisamegi valiku ees, kas investeerida need miljonid omamaisesse tervishoidu või „õlitada“ nendega üsna krigiseva euromehhanismi hammasrattaid. Head tervist kõigile!