25. september 2012 kell 3:50

ÄP: Ansip külvab valimatult raha

Sel nädalal jõuab riigikogu ette 2013. aasta riigieelarve. Vastupidiselt ootustele on Andrus Ansipi juhitud valitsus otsustanud suurendada valimatult kõigi ministeeriumide valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Neli aastat tagasi võrdles peaminister Andrus Ansip igakuist kõigile lastele mõeldud lastetoetust lennukilt raha külvamisega ning pakkus välja, et toetuste suurendamise asemel tuleks nende väljamaksmise korda muuta. Eelkõige vajadusepõhiseks. Kui sama võrdlust kasutada, külvab praegune Ansipi valitsus valimatult raha palgatõusuks kõigile võrdselt, seadmata eesmärke ja prioriteete. Valimata välja kas kõige problemaatilisemad või kõige olulisemad suunad, kuhu läbi palgatõusu investeerida.

Loomulikult Äripäev rõõmustab, et Eesti majandusel on taas läinud hästi. Et laekunud on rohkem maksuraha ning valitsusel on võimalus avaliku teenistuse palku tõsta. Tõhus avalik teenistus eeldab headele spetsialistidele väärika töötasu maksmist. See ei ole aga antud juhtkirja teema. Probleemi iva on muus.

Märtsis kirjutasime juhtkirjas, et väikese muudatusega kuuendat aastat võimul olev Reformierakonna ja IRLi koalitsiooni rahuldub liiga tihti vormitäitega ning jätnud sisulised reformid tagaplaanile. Piltlikult jahib valitsus üha enam reaalsete muutuste ja reformide asemel linnukesi. Aastaid räägitud reformid, olgu hariduses, tervishoius või regionaalpoliitikas, on ühtelugu edasi lükatud, haiguse asemel ravitud sümptomeid.

Selles mõttes on üleüldine palgatõus veel üks näide terves reas. Olukorras, kus vahendeid endiselt napib ning osad valdkonnad, nagu haridus või sisejulgeolek, kiratsevad, peaks valitsus seadma selged eesmärgid ja prioriteedid. Valima valdkonnad, mida vajadusel ennakarendada. Viima läbi vajalikud reformid. Aga kui jätta välja kaitsevaldkond, kus on fikseeritud 2% SKPst, Eestil valitsusel muid eesmärke ei näi olevat.

Praegune valitsuskoalitsioon on läinud kõige mugavamat rada. Anda kõigile midagi. Kui see isegi kedagi üleliia ei rõõmusta või midagi otseselt ei paranda, siis vähemalt saab leppida, et see ei pahanda samuti kedagi. Ja status quo saab jätkuda. Lisaks sellele, et valitsusel puuduvad prioriteedid loob see sisult vale ja õigustamata ootuse, et ka edaspidi tõstetakse kõigi riigiteenistujate palku ühiselt.

Selle aasta kevadel kirjutasime, et Eestis valitseb mõttekramp. Eestis pole niivõrd puudus rahast, vaid ideest ja eesmärgist – mis suunas Eestit arendada, kuhu ja milleks investeerida. Ka palgatõus on sisuliselt investeering. Raha valimatu külvamine viitab aga, et tegu pole mitte mõttekrambi, vaid populistliku argusega, mille tagant on tunda valimiste hõngu.

Kui Keskerakonna monopoliseeritud Tallinn kostitab valijaid tasuta ühistranspordi laadsete teadetega, siis IRL ja Reformierakond lubavad kõigile palgatõusu. Teisalt sunnib see küsima, et kui puuduvad prioriteedid ja kui kõik erakonnad peavad kõiki valdkondi võrdselt olulisteks, siis pole ju hüpoteetiliselt ka vahet, keda toetada.

Erakonnas saavad muidugi pareerida, et Eesti rahval ongi muudatustest ja reformidest kõrini. Viimased valimised võitsid need, kes lubasid, et midagi ei muutu. Äripäev nõustub, et see võis olla nii vahetult pärast kriisi  - aastatel 2010- 2011. Täna kipuvad erakonnad ja nende hoiakud arengule jalgu jääma. Ühiskond on väsinud seisakust ja ootab muutusi. Õpetajate streik kevadel ja arstide kavandatav streik sügisel on selle märgilisteks tõestuseks.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum