Advokaadid: tehisintellektile õigusmõistmisel vajaliku empaatiat ei õpeta

Sander Kärson ja Karin Marosov advokaadibüroost TEGOS tõdesid, et tehisaru muudab õigusemõistmise efektiivsemaks. Samas peame me küsima tahame ühiskonda, kus karistamisest kaob inimlikkus? „Sellisel juhul ei loe enam, kas autos kihutati sellepärast, et oli kiire sünnitusmajja.”

Marosov rääkis, et tehisaru suudab täna juba analüüsida seadusi ja kohtulahendeid ning teatud juhtudel teha järeldusi, mida varem peeti ainult juristide tööks.

Marosovi sõnul võiks teatud lihtsamates juhtumites, näiteks kiiruseületamiste või joobes juhtimiste puhul, kasutada AI-d protsessi kiirendamiseks.

Marosov märkis, et võib tunduda loogiline, justkui tehisintellekt võiks teha õigusalaseid otsuseid täpselt, objektiivselt ja järjepidevalt. „Tal ei ole halba tuju, ta ei väsi ega tee inimlikke vigu. Aga tegelikkuses ei ole see nii lihtne,“ ütles ta.

Samas on tal teatud piirid.

Advokaadid viskasid õhku ka küsimuse, kas me tahame elada ühiskonnas, kus reeglid kehtivad ilma igasuguse inimliku kaalutluseta. „Sellisel juhul ei loe enam, kas autos kihutati sellepärast, et oli kiire sünnitusmajja või mindi kellelegi appi,“ sõnas Sander Kärson.

„Õigus ei ole ainult reeglid – see hõlmab ka inimlikku kaalutlust. Seadustes on palju ebamääraseid mõisteid, nagu "mõistlikkus", "heausksus" ja "proportsionaalsus".. Isegi sarnastes olukordades võib otsus olla erinev, sest olukorrad vajavad inimlikku mõistmist,“ selgitas Marosov.

Sellist empaatiat ja väärtuspõhist kaalutlemist on Marosovi sõnul aga väga raske tehisintellektile õpetada.

Lisaks räägivad advokaadid oma firma rebrändist ning selgitavad, kuidas toimib pan-Balti õigusmaastik, kus kolm eri riiki tegutsevad ühtse turuna, kuid igaüks oma eraldiseisva õigussüsteemiga.

Küsis Hando Sinisalu.

Foto autor: Maksim Toome