Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates.

- Paul Künnap, Mario Sõrm, Diana Revjako ja Helery Maidlas arutavad saates, kuidas kogukodaa suurprojektide arendusse tulemuslikult kaasata.
- Foto: Andres Laanem
„Kõiki projekte ei saagi täieliku konsensusega teha, aga arendaja eesmärk peab olema kohalikust kontekstist aru saada: vältida neid negatiivseid mõjusid, mis kohalikele kõige rohkem korda lähevad, ja näidata, kuidas kohalike inimestega on arvestatud. Kui kogukond suures piires projekti ei soosi, ei tule sellest midagi välja,“ selgitab
advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap.
Künnapi sõnul pannakse riigi ja KOVide tasandil sageli ekslikult kaasamise ja avaliku koosoleku vahele võrdusmärk, kuid tegelikult on kaasamisvõimaluste tööriistakast tunduvalt mitmekülgsem ja mahukam. Iga vähegi suurema projekti puhul tuleb tema sõnul alustada kaasamise plaanist, mis võiks olla eraldi dokument. See peab olema mitmekülgne ega tohi piirduda sellega, mida seadus ette näeb.
“Seaduses ette nähtud asjad tuleb ära teha, aga mõistlik oleks seda teha niimoodi, et selleks ajaks, kui toimub avalik koosolek, on arendajal juba väga hea ettekujutus sellest, mida kohalik kogukond arvab ja kes on need isikud, kes on arvamuse kujundamise seisukohalt olulised. Initsiatiiv on küll arendajal, aga KOV peab kindlasti olema projektiga pardal. Oluline on, et kaasamine algaks siis, kui midagi on päriselt võimalik otsustada. Pahatihti jääb kaasamine viimaseks ja viiakse läbi siis, kui tegelikud otsused on juba tehtud,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurarendused ja kogukond: vähem jutukoosolekuid, rohkem tegelikku kaasamist
Tuumajaama arendamisega tegeleva
Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako toob oma kogemusest põhjal välja paradoksi: „Inimesed tahavad olla algusest peale arendusprojekti kaasatud ja samas tahavad nad saada algusest peale hästi täpseid vastuseid, aga need kaks ei käi kokku. Kui sul on täpsed vastused olemas, siis on kõik juba läbi mõeldud ja otsustatud ning projektid valmis ega ole palju võimalust midagi muuta.“
Revjako sõnul kulus Fermi Energial selle peale üsna palju aega, et inimesed saaksid aru, et varajane kaasamine tähendabki seda, et näidatakse, kuidas projekt sünnib, kuidas see areneb ja antakse päriselt võimalus kaasa rääkida. “Kõigepealt tulebki lammutada sein – vastuolu tahtmise vahel olla varakult kaasatud ja saada kohe täpseid vastuseid. Igaüks, kes on arendusprojekti teinud, saab aru, et see on kasvav organism, mis muutub kogu aeg, enne, kui see on ehitamiseks valmis. Uued asjad ja küsimused toovad järjest uusi lahendusi lauale.”
Fermi Energia näitas kogukonnale, mis uuringuid nad tegid, mis mõtted neil olid ja kui tulid järgmised uuringud, siis kuidas oma mõtteid vastavalt tulemustele muutsid. “Meil on avalikud koosolekud ja täiendavalt huviliste gruppidele järjekoosolekud, mis sarnanevad pigem töökoosolekutele, lisaks oleme viinud huvilisi naaberriiki tuumajaamu koha peale vaatama. Küsitlusi oleme teinud, et näha suuremat pilti. Tuleb kasutada tööriistade kombot, et luua tervikpilt,“ rääkis Revjako.
Künnap meenutab, et 10—15 tagasi olid menetlused lihtsamad ja ka kaasamist praktiliselt polnudki vaja teha. „Me ei taha täna sinna tagasi minna, kuidas siis asju tehti. Keerukuse lisandumisega on samas asjad hakanud aina rohkem takerduma ja venima. Selle lahendamiseks on hakatud vaatama riigi poole, et keskvõim otsustaks kohaliku tasandi asjad ära. See on vale tee. Otsustamine peab olema seal, kuhu projekt tuleb. Kui kaasamine on õigesti tehtud, siis on võimalik saavutada ajavõit protsessides. Soomes kestavad menetlused 5+ aasta asemel 1—2 aastat, kogukond on rahul ja vaidlustusi vähem. Hea kaasamine on aus, kohalik ja selge protsessiga. Meil on viimane aeg mõtestada Eestis kaasamine ümber, liiatigi arvestades, et tehnilised vahendid nagu ChatGPT ei tee protsessi arendajate ja KOVide jaoks lihtsamaks.“
Revjako rõhutab, et kaasamist ei tasu teha üksnes seaduses sätestatud miinimumi järgi: „Vähe on teadlikkust inimpsühholoogiast. Kui seda tunned, oskad kaasamist ka paremini planeerida. Täitmata lüngad täidab inimene kõige hullemaga ära.“
Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlesime kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap.
Suurarendused ja kogukond: vähem jutukoosolekuid, rohkem tegelikku kaasamist
Loe lähemalt nõuandeid KOVidele avalike koosolekutega toimetulekuks
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!