Kristina Kallas: infosõjas peab Eesti ründama hakkama

Erakonna Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul oleme olnud infosõjas vaid kaitsval positsioonil. “Eesti peab viskama oma mürske. Me oleme praegu tagasihoidlikud, aga on tarvis oma sõnumeid selgelt edastada,” ütles Kallas Äripäeva hommikuprogrammis.

Üks koht oma agendaks on Eestil näiteks 9. mai tähistamise ümber toimuv. “Täiesti muutunud julgeoleku olukorras ei saa me lasta 9. mai miitingutel ja marssidel toimuda. 9. mai sündmused kannavad ju mingeid väärtusi, aga kui me ei suuda kodus kehtestada oma väärtusi, siis me oleme riigina läbi kukkunud,” on Kallas resoluutne. “Täna pole vaja enam mõista ja aktsepteerida, sest sõda teeb asjad must-valgeks. 

Kas sellisel juhul pole mitte Venemaal ja Putinil ettekääne öelda, et me oleme ülekohtused. “Kas Putinile oli vaja enne ettekäändeid,” küsib Kallas vastu ning lisab, et Putin leiab viisi oma agendaks hoolimata selles, mida me teeme või ei tee. 

Kallas ütles, et venekeelsete inimeste integratsioon ei ole Eestis mitte läbi kukkunud vanemate inimeste pärast, vaid noorema põlvkonna ebapiisava integreerimise tõttu. “Meie lõimumise läbikukkumine ei ole 75-aastane Maria Anatoljevna Narvas, kes vaatab RTR-i, vaid 16-aastane Aleksei, kes ütleb ka täna, et Venemaal oli põhjust Ukrainasse sisse tungida,” rääkis Kallas kujundlikult ja lisas, et suuresti on lõimumise sisu Eestis rohkem kriisihaldus. 

Eesti 200 on ekspertkomisjoniga kokku panemas oma valimisprogrammi Erakonna juht ütles, et praegu käib programmi kokkupanek eesmärgiga olla järgmine valitsuserakond. “Platvormi, millega valijale meeldida, saab kokku panna tunniga. See, mida me praegu põhjalikult kokku paneme on sisuliselt plaan, millega koalitsiooni läbirääkimistele minna,” selgitas Kallas. 

Eile räägiti peamiselt eesmärke ja plaani kokku pannes julgeoleku ja välispoliitika teemadel. “24. veebruaril toimus julgeolekus fundamentaalne muutus - see mis oli enne, täna enam ei kehti,” sõnas Kallas. Tema arvates ei peaks edaspidi olema uue julgeoleku ehitamisel Euroopas Venemaa kaasatud. “Jutt, et me peame Venemaad kaasama, siis tuleb rahu, täna enam ei tööta,” ütles Kallas, et seda on tõestanud tänane sõda Ukrainas. 

Kallase hinnangul pole ka võimalikud sanktsioonid Venemaale otsas. “Energiaallikate teema on üks, aga teine teema, mida eksperdid teravalt tõstatavad on see, et Euroopa ja USA jagavad jätkuvalt Venemaal tehnoloogiat ja tehnoloogilisi teadmisi, mida kasutatakse ka sealses sõjatehnoloogias. Meie raha ja teadmistega sisuliselt nuumatakse Vene sõjamasinat,” sedastas Kallas, et meil on veel kõvasti minna, et survestada sõja lõppemist. 

Kohalikust poliitikast rääkides ütles Kallas, et kui ta loeb Isamaast lahkunud parempoolsete juhtide intervjuusid, siis tal on tugev äratundmise efekt. “Lavli Perling leiab samuti, et Eesti vajab uut juhtimist, ekpertsus, pikalt ette vaatamist. Mul on üleskutse parempoolsetele meie erakonnaga siiski liituda,” rääkis Kallas. Tema hinnangul oleks neli kuud enne valimisi uue erakonna loomine liiga hilja. “Ma ei usu, et see ajaliselt välja mängib. Nende vaatest oleks parim strateegia meiega liituda, siis on ühine jõud tugevam,” ütles Kristina Kallas. 

Kuula intervjuud Kristina Kallasega siit: