Miks tasub kodu loomisel kaasata sisearhitekt?

Tänapäeval on koduarenduses üha olulisemaks muutunud sisearhitekti roll, sest just tema on see, kes aitab vältida kulukaid vigu, tagab kauni ja funktsionaalse terviku ning loob silla arhitektide, projekteerijate ja ehitajate vahel. Kodu ostmine on investeering, mille edu sõltub erinevate spetsialistide sujuvast koostööst. Aastaid sisearhitektina tegutsenud Eva-Mai Sõrmus jagab kogemusi, kuidas varajane ja tihe koostöö annab laiema vabaduse kujundada enda kodu just selliseks nagu oled alati unistanud.

Sisearhitekt on palju enamat kui pelgalt ruumide kujundaja või disainer – tegemist on professionaaliga, kes on kursis nii rahvusvaheliste disainitrendide kui ka tehniliste uuendustega. Tema töö keskmes on funktsionaalsus, terviklikkus ja läbimõeldud ruumiplaneeringud, mis toetavad päriselu vajadusi. Kui arhitekt loob hoone terviklahendused, siis sisearhitekt tegeleb sellega, kuidas inimene selles ruumis tegelikult elama hakkab. „Kööki planeerides peab arvestama iga sammuga – külmikust valamuni ning seejärel ahjuni. Nii on köögis toimetamine praktiline ja mugav,“ ütleb Eva-Mai.

Sisearhitekt tegeleb detailidega, mis jäävad tihti kliendile nähtamatuks, kuid on kodu toimimise seisukohalt määrava tähtsusega – elektrisüsteemid, valgustus, ventilatsioon ja sisseehitatud mööbel. Sisearhitekti ülesanne on tagada, et kõik komponendid oleksid kooskõlas ning integreeritud ruumi tervikusse.

Parim aeg sisearhitekti kaasamiseks on kohe pärast alusplaani valmimist, kindlasti enne elektri, ventilatsiooni ja valgustuse planeerimist. „Esmalt paneb arhitekt paika alusplaani, mille peale hakkan mina looma planeeringut,“ ütleb Eva-Mai, kelle kogemus näitab, et varajane koostöö sisearhitekti, üldarhitekti, projekteerija, projektijuhi ja ehitaja vahel aitab kõik vajalikud kommunikatsioonid paika panna ning leida nutikaid ja toimivaid lahendusi, mis võivad muidu märkamata jääda. Kaasates varajases etapis sisearhitekti, on võimalik näha standardprojektist kaugemale, peegeldades elanike unikaalset eluviisi ja vajadusi.

Näiteks võib klient soovida magamistuppa privaatset tualetti. Selline erilahendus on võimalik just tänu sellele, et seda planeeritakse juba algfaasis koos sisearhitektiga. Samuti vajavad paljud tänapäevased lahendused planeerimist juba ehituse alguses. Näiteks seinasiseste segistite ning põrandapistikute paigaldus ja köögisaare elektri- ja veesüsteemid. Eva-Mai toob näite: „Kui soovid kontorilaua alla põrandakarbikusse vooluühendust, peab see olema paigas betooni valamise ajal. Hilisem paigaldus on keeruline ja kallis.“ Seega – kõik algab suuresti detailideni läbimõeldud planeeringust.

Ehitustöödel kasutatakse sageli standard lahendusi, mis on ehitajale tuttavad ja praktilised, kuid need ei pruugi alati täielikult kattuda kliendi ootustega. Sisearhitekti poolt soovitatud uute toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõtt võib esialgu tunduda keeruline. Samas näitab Eva-Mai kogemus, et kui ehitajad saavad võimaluse uute lahendustega töötada, kasvab nende oskuslikkus ja enesekindlus. Näiteks kunagi tundus suurte 3-meetriste keraamiliste plaatide paigaldamine keeruline, aga nüüd on see oskus, mida ehitajad uhkusega oma portfoolios näitavad. Koostöös sisearhitektidega on ka ehitajad julgemad proovima erilahendusi.

Koostöö sisearhitekti ja ehitaja vahel on oluline ka selleks, et kogu protsess kulgeks sujuvalt ning otsused oleksid hästi ajastatud. Näiteks kohtkindlate valgustite valimine võib tunduda vaid sisekujunduslik otsus, kuid tegelikkuses eeldab see samaaegselt ka elektriplaani koostamist. Regulaarne infovahetus aitab sisearhitektil mõista ehitusprotsessi ajakava, mis omakorda võimaldab teha materjali- ja lahendusvalikuid sobival hetkel. Sisearhitekt peab olema teadlik, mis etapis ehitaja mingit toodet vajab, misläbi saab vältida ootamatuid seisakuid,“ selgitab Eva-Mai. “Hea koostöö loob eeldused, et nii praktilised kui ka esteetilised eesmärgid saavad teostatud ühtse tervikuna."

Eva-Mai näeb, et parim praktika on välja töötatud kinnisvaraarendaja Livida poolt, kelle eesmärk on luua elustiilile vastav keskkond, mille tagab sisearhitekti ja projektijuhtide sümbioos. Ühe katuse all töötamine võimaldab kiiresti tekkinud küsimustele lahendusi leida. „Kui tavaliselt on spetsialistid erinevates kohtades ja suhtlus venib, siis me saame aktuaalsed teemad kohe luubi alla võtta,“ selgitab Livida in-house sisearhitekt Eva-Mai.

Livida arendusi soetades on võimalik valida kolme teenusepaketi vahel – mugav, premium ja personaalne. Tasub märkida, et sisearhitekt on kõigi kolme puhul juba algusest peale kaasatud, kuid personaalse paketiga on kliendil võimalik üheskoos Eva-Maiga luua kõikidest soovidest ja unistustest lähtuv kodu. Lõpptulemus on kõikide puhul nii esteetiline kui ka praktiline kodu, mis on kliendi nägu ning võimaldab omas rütmis kulgeda.

Livida on Eesti kinnisvaraarendaja, kelle südameasjaks on soov muuta kodu ostmise ja kujundamise protsess lihtsamaks. Hetkel on võimalik soetada kortereid kahte Livida arendusse – Tartu Raekoja platsil asuvasse Radhausi ning Aparaaditehase kõrvale Residenti. Loe rohkem Livida kohta aadressil www.livida.ee.